/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
:format(webp)/nginx/o/2022/03/04/14406407t1h7ec1.jpg)
Praxise uuringu kohaselt saavad Eestis naised ja mehed tippjuhiks erinevaid teid pidi, seejuures kogevad naised teel juhiks mitmeid sooga seotud takistusi.
Tippjuhtide uuring: mehed juhtuvad juhiks, naised juhivad end juhiks
Mõttekoda Praxis uuris, kuidas saavad Eestis tippjuhiks naised ja mehed, kas nende karjääritees on erinevusi ning milliste takistustega nad oma soo tõttu kokku puutuvad. Tippjuhtidega tehtud intervjuudest tuli välja, et mehed saavad tippjuhiks läbi juhuse või tänu oma kontaktidele, naised peavad aga end pidevalt tõestama nii soovitud töökohale kandideerides kui ka läbi pideva enesetäiendamise.
«Kui naised läbivad tippjuhiks saades mitmeetapilisi konkursse, siis mehed kutsutakse juhikohale ja reeglina nad kandideerima ei pea. Või kui peavad, siis formaalselt – võitja on ette teada,» ütles Praxise analüütik ja uuringu üks autoreid Maarja Tinn.
Tinn selgitas, et ettepanekud võtta vastu juhitöö tulevad meestele sotsiaalsetest võrgustikest, mida nad teadlikult oma karjääri edendamiseks kasutavad. Sellised võrgustikud ei ole naistele üldiselt ligipääsetavad, kasvõi juba seetõttu, et suur osa tegevusest toimub töövälisel ajal, kui naised on seotud perekondlike kohustustega. «Lisaks nägime ka seda, et naised ei ole üldjuhul teadvustanud, et juhikohti jagatakse muu hulgas just nendes võrgustikes,» nentis Tinn.
«Eesti on täis kõrgelt haritud võimekaid naisi, kes samuti ootavad kõnet, mis nad juhiks teeks.»
Uuringust tuli selgelt välja, et tippjuhist naisele on perekondlikud kohustused endiselt karjääris takistuseks, meesjuhil on kodu seevastu kohaks, kus puhata.
Tippjuhtide lugudest vaatasid vastu traditsioonilised soorollid, kuid oli ka näiteid, kus naisjuhi partner oli valmis võtma peamised perekonnaga seotud kohustused, sh väikelaste eest hoolitsemise, peamiselt enda kanda. Need näited iseloomustasid eranditult 30+ vanusegruppi ehk valimi noorimat osa.
Praxise võrdsuspoliitika juht Mari-Liis Sepper kommenteeris, et Eestis eeldatakse endiselt, et tippjuht on mees ning naiste tõus juhtorganite tippu on täis takistusi.
«On teha veel omajagu tööd aegunud ja ebavõrdsust soosivate mõttemallide muutmisega. Ettevõtetel ja avaliku sektori organisatsioonidel on siin keskne roll,» leiab Sepper. «Juhtide värbamisel tuleb tagada naistele ja meestele võrdsed võimalused. Võimalused on võrdsed siis, kui konkursid ja valikute tegemine on läbipaistvad ja õiglased. Kui tippjuht leitakse konkursita, siis tuleb helistada ka naistele, sest Eesti on täis kõrgelt haritud võimekaid naisi, kes samuti ootavad kõnet, mis nad juhiks teeks.»
Uuring valmis projekti «Naised ja mehed võrdselt juhtimas» raames, mida rahastavad Euroopa Liidu kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programm, Swedbank ja riigikantselei.