Kliimaministri avaldus ajas inimesed paanikasse, sajad inimesed kardavad kodu kaotada (29)

Andrus Karnau
, ajakirjanik
Copy
Rakvere vallavolikogu esimees Peep Vassiljev ütleb, et maavarasid uurima peab, aga tema usub akadeemik Kalle Kirsimäed, kelle sõnul pole enne 20 aasta möödumist fosforiidiga võimalik midagi ette võtta, sest pole kaevandamise ega töötlemise tehnoloogiat.
Rakvere vallavolikogu esimees Peep Vassiljev ütleb, et maavarasid uurima peab, aga tema usub akadeemik Kalle Kirsimäed, kelle sõnul pole enne 20 aasta möödumist fosforiidiga võimalik midagi ette võtta, sest pole kaevandamise ega töötlemise tehnoloogiat. Foto: Eero Vabamägi

Rakvere vallavolikogu esimees Peep Vassiljevi silmad on näinud kaht fosforiidisõda, praegu valmistub ta kolmandaks, sest ta pole nõus sellega, et ühekordse tulu pärast Virumaa segi pööratakse.

Kas praegu on olukord fosforiidiga niisama hull 1987. aastal?

Ma ütleksin et enam-vähem sama, aga mis on nüüd muutunud, et toona oli fosforiidiliikumine ikkagi Vene võimu vastu. Meie jaoks oli ülioluline seista venestumise vastu, sest Rakvere külje alla Pagusoole pidi tulema 108 viiekorruselist kortermaja, kuhu elama oleks mahtunud 36 000–37 000 teist keelt kõnelevat inimest. Tol ajal elas Rakveres 22 000 inimest koos Vene sõjaväelastega. Rakverest oleks saanud vene linn.

Tänapäeval on seis fosforiidikaevandusega enam-vähem sama, aga üks asi on muutunud. Ega toona ka väga palju puudu ei olnud, kohe-kohe pidi minema kaevamiseks. Toona oli kaevanduse vastane surve üldrahvalik, aga praegu läheb see korda ainult meie enda regiooni inimestele, sest teistel on endal 1000 muud probleemi. Meie enda inimesed, eelkõige Toolse fosforiidimaardlal elavad inimesed on praegu tõsiselt paanikas. Püüan neid rahustada, et ärme reageeri ega muretse üle.

Mis on fosforiidikaevanduse juures kõige suurem hirmu põhjus?

Toolse maardla suurus on 40,3 ruutkilomeetrit, mitte hektarit, aga ruutkilomeetrit. See kõik on mõeldud ikkagi avakarjääriviisiliseks kaevandamiseks, allkaevandamisest ei räägitud Vene ajal ega räägita ka praegu.

Kui Lääne-Virumaa vallajuhid kohtusid kliimaministriga, siis ma pakkusin talle, et allmaakaevandamine oleks mingigi läbirääkimiste ja kompromissi leidmise küsimus. Miks? Kunda juures on fosforiit 26 meetri sügavusel, aga kihi kalle lõuna poole on neli protsenti. Tallinna-Narva maantee juures on fosforiit 42–43 meetri sügavusel. Kas kujutate ette, 42 meetri sügavusel kaevatakse maapind kõik segi? See tähendab seda, et maa ei ole enam kasutuses, aga nendel maadel on korralik põllumaa, mille väärtus on üle Eesti keskmise. Põllumaa on vallas kõik haritud, kasvatatakse vilja ja loomasööta. Maardla peal elab 700–800 inimest. Mis saab nende kodudest?

Tagasi üles