/nginx/o/2023/12/28/15802674t1he732.jpg)
/nginx/o/2024/05/31/16112873t1h54a0.jpg)
Kliimaminister Kristen Michali (RE) juhatusel käib hoogne ettevalmistustöö, et avada Kunda lähedal tööstuslikes mõõtmeis fosforiidikaevandus, mis tooks riigile miljoneid või isegi miljardeid eurosid tulu.
Geoloogiateenistuse töörühm koostab praegu valitsuse tellitud uuringut, mille eesmärk on nii fosforiidi kaevandamise kui ka fosforhappeks töötlemise tehnoloogia valimine. Geoloogiateenistuse nõunik Erki Peegel kinnitas, et peale nimetatud tehnoloogiate valiku tuleb töörühmal koostada ka nii ühe kui ka teise majandusliku tasuvuse arvutused, kus on arvestatud keskkonnakahjude leevendamise kuludega.
Nii Michal kui ka Reformierakonna eliit, peaminister Kaja Kallas ja rahandusminister Mart Võrklaev on seni rahustanud avalikkust sõnumiga, et fosforiidiuuringud pole midagi enamat kui uudishimuliku inimese teadmistejanu kustutamine. Kallas ütles aasta tagasi aprillis riigikogus kaevandamisteemalisele küsimusele vastates: «Mis puudutab fosforiiti, siis me oleme kokku leppinud uurida, mida meil siin üldse maavaradena on. Teadmine on kindlasti teretulnud.»
Valitsuse tellitud fosforiidi uuringuprojekti viimane etapp oli nende sõnade ütlemise ajal juba alanud. Uuringu tulemused peavad jõudma valitsuse kätte tuleva aasta lõpul. Juba mullu oli selge, et Kallase valitsuse eesmärk ei ole ei rohkem ega vähem kui fosforiidikaevandus ja -töötlemistehas, kui see on majanduslikult tasuv ja nende rajamise keskkonnakahju on valitsuse hinnangul talutav.
Kuigi Michal eitab Postimehe küsimusele vastates sellist eesmärki, ütleb valitsuse strateegiliste maavarade, eelkõige fosforiidi kasutamise programmdokument sõnaselgelt: kui kaevandamine ja töötlemine on majanduslikult otstarbekas, siis tuleb fosforiit kasutusele võtta ning selleks teha mõnele ettevõttele kontsessioonipakkumus. Eelmise aastal 2. märtsil tegi Kallase toonane valitsus otsuse, millega rahastas 6,1 miljoni euroga viidatud geoloogiateenistuse uuringut aastail 2023–2026. See juhtus kuu aega enne seda, kui Kallas rääkis riigikogus pelgalt teadmiste kogumisest ega maininud sõnagagi valitsuse pikaajalisi sihte.
Kirjutavad juba seadust
Et teha tasuvusarvutused ja kontrollida fosforiidimaagi töötlemistehnoloogiate sobivust, tuli geoloogiateenistusel valida konkreetne koht, kus võiks avada karjääri või allmaakaevandust. Nii kaevandamise kulude, sotsiaalse mõju kui ka maavara kvaliteedi tõttu osutus kõige soodsamaks Aru-Lõuna paekivikarjäär Kunda lähedal. Sinna võiks rajada ligi 10 km2 suuruse karjääri, kus fosforiiti saab kaevandada 20–30 meetri sügavuselt.
Kliimaministeerium on alustanud ka seaduse kirjutamist fosforiidimaardla kasutuselevõtuks. Kontsessiooniseadus peaks valmima sügisel ja jõudma selle aasta lõpus või uue aasta alguses riigikokku, kinnitas ministeeriumi kantsler Keit Kasemets.
Geoloogiateenistus kaevandab augustis Aru-Lõuna karjäärist 50 tonni fosforiidimaaki, et lasta seda tööstuslikult testida paaris fosforhappetehases piiri taga. Geoloogiateenistus tellib koos testimisega ka Eestile sobiliku fosforhappe tehase eskiisprojekti. Juba selle aasta jaanuaris näitas Michal valitsusele esialgseid uurimistulemusi, mille järgi võiks Aru-Lõuna karjääris toota 16 miljonit tonni fosforiidikontsentraati, mille turuväärtus on enam kui 5,5 miljardit eurot. Michal ütles kaks nädalat tagasi riigikogus, et otsus fosforiidikaevanduse avamiseks on kavas teha 2026. aastal. Eesti riigi hoovõtt fosforiidi kaevandamiseks on jõudnud lõpusirgele, sporditermineis tähendab see sprinteri aina jõulisemat kiirendamist finišilindi poole. Umbes nii kaugele olid jõudnud ettevalmistustööd ka 1987, mil kadunud ajakirjanik Juhan Aare vallandas esimese fosforiidisõja.
Kaks küsimust
:format(webp)/nginx/o/2024/05/31/16112878t1ha83e.jpg)
Kliimaminister Kristen Michal, kas saan õigesti aru, et fosforiidiuuringute eesmärk on kaevanduse ja fosforhappetehase rajamine Eestisse, kui see osutub majanduslikult tasuvaks ja keskkonnale talutavaks?
Te ei saa päris õigesti aru. Uuringute eesmärk on teadmised, mitte tehas.
Miks te pole nõus Virumaa elanikega kohtuma, et fosforiidiga seotud plaane selgitada?
Geoloogiateenistuse teadlased kohtusid selle kuu algul rahvaga, mina kohtusin Lääne-Virumaalt valitud omavalitsusjuhtidega. Uuringute lõpuni 2025. aastal saavad teadmisi jagada geoloogid ja teadlased, poliitikutel selles teadmiste jagaja rolli pole enne, kui tulemused on olemas.
Pauk, ja vesi kadus
Tiia Ristmägi elab koos abikaasaga Aru-Lõuna paekivikarjäärist umbes 400 meetri kaugusel. Mullu suve lõpus kostis kaevandusest ebaharilik kõmakas. Tavaliste lõhkamistöödega on naabrid juba harjunud, aga selle järel kadus Luhaääre talu kaevust vesi, hüdrofoor jäi tilgatumaks.
«Ma teadsin kuupäeva täpsusega, millal lõhati,» meenutas Ristmägi. «Hakkasin asju ajama, sest olin täiesti kindel, et just selle lõhkamise tagajärjel vesi kadus, helistasin vallavalitsusse ja keskkonnaametisse ning kaevandusfirma maksis uue kaevu tegemise kinni.»
Mõnda aega elasid nad veeta. Joogivee tellisid kauplusteketi kulleriga, tarbevee jaoks hankis abikaasa tuhandeliitrised anumad, mida jõest täideti. Kaevandusfirma maksis kinni uue, umbes kaks korda sügavama kaevu puurimise, sest varasem veekiht oli kuivaks jäänud. Veeveo kulud jäid pere enda kanda, nagu ka kõik muu – kaevumaja ehitus ja õue uuesti haljastamine.
/nginx/o/2024/05/31/16112873t1h54a0.jpg)
Perel on uue elumaja ehitus pooleli, seinad ja katus tehtud, aknad-uksed ees, aga on vaja veel üht-teist. «Mis me teeme? Kas ehitame edasi? Kas fosforiidikaevandus tuleb? Kui suureks ja laiaks kaevandus läheb? Kuidas see ikkagi keskkonda mõjutab? Milline saab olema liiklus siinkandis? Mis siis saab, kui vesi jälle kaob?» arutles Ristmägi selle nädala teisipäeval, kui ajakirjanikud eelneva hoiatuseta tema õuele olid sõitnud.
«Kas tasub edasi ehitada ja rügada ning siis kolme aasta pärast tullakse ja öeldakse, et kõnni minema, » jätkas Ristmägi. «Me praegu abikaasaga seisame piltlikult öeldes käed rippu, vaatame maja ja mõtleme, kas on mõtet ja kas on mõistlik edasi ehitada. »
Kaks aastat tagasi, kui pere kogu oma maise vara Rakvere lähedal Sõmerul maha müüs ja uue elukoha valis, oli teada, et paekivikarjääri asemel tuleb peatselt tehisjärv. «Ega me tehisjärve lähedal turismiäri tegemise pärast siia ei kolinud, kuigi mõte kämpingutest ja söögikohast oli mul küll, ostsime maja ikka sellepärast, et tahtsime Virumaal elada.»
«Ma tahaks nende inimeste käest küsida, kes rääkisid tehisjärvedest, et mis siis nüüd saab? Kas inimesed, kes seda kuulasid, lükatakse vaikselt kõrvale? Lubadus unustatakse?» küsis Ristmägi.
«Kas ma saan usaldada inimesi, kes räägivad, et fosforiidikaevandus ei puuduta teid üldse, et tänapäevane kaevandus on midagi muud, kui oli vanasti. Kas ma saan seda usaldada? Mina küll ei usalda,» lausus ta.
Ristmägide koduõuel on näha, kuidas äsja rajatud aed alles hakkab jõudu koguma.
Evelin Rubini majapidamine samas külas on karjäärile veel lähemal – linnulennult 200 meetrit. «Mind ajab kõige rohkem närvi, et käib hämamine, inimestele ei räägita fosforiidikaevandusest,» ütles Rubin. «Inimesi ei kaasata, väidetakse, et kohalikud elanikud ei puutu asjasse.»
Mai algul oli sealsamas lähedal Lammasmäe puhkekeskuses geoloogiateenistuse infopäev, kus tutvustati proovipuuraukude tegemise plaani, millega võetakse 50 tonni fosforiidimaaki. Inimesi oli üle saja, kohale sõitnud peaaegu igast Eesti nurgast. «Kui ma küsisin, et mis siis juhtub, kui proovipuuraukudega midagi valesti läheb, kui läbipuuritavat veehorisonti ei õnnestu sulgeda, siis vastati, et seda seda juhtu. Plaan B-d geoloogiateenistusel ei ole,» lausus Rubin.
Rubini kodumaja upub praegu lilladesse sireliõitesse. Karjäärist lahutab teda kuldkollane rapsiõiemeri. Praegu murrab Kunda tsemenditehas Aru-Lõuna karjääris paekivi. Kui paekarjääri laiendada põhja poole kuivendatud sohu, kus praegu kasvab noor mets, tekib ligi 10 km2 fosforiidikaevandus.
Aru-Lõuna pole parim
Geoloogiateenistuse töötajad näitasid teisipäeval Arbavere hoidlas lahkelt ajakirjanikele fosforiidimaagi proove. Fosforiit näeb välja nagu peenike klaasipuru liivas. Õigupoolest ongi see 500 miljonit aastat tagasi elanud mereloomade kodade puru toonases mereliivas. Kui need loomakesed surid ja kojad merepõhja libisesid, polnud dinosauruseid veel uneski nähtud, ammugi mitte inimest.
«Mõnes kohas on kodasid rohkem, seal on fosforiidirikkam, kus kodasid vähem, seal rohkem liiva ja maavara lahjem,» lausus geoloogiateenistuse fosforiidiuuringute projektijuht Lauri Joosu.
/nginx/o/2024/05/31/16112875t1h1ca6.jpg)
Joosu märkis, et Eesti kõige kvaliteetsem ehk kõige priskema mineraalisisaldusega fosforiidimaardla jääb Rakverest ida poole. Rakvere maardlas küünib fosforiidikihi paksus kümne meetrini. Toolse maardlas on fosforiidikiht õhem, kaks-kolm meetrit, ja väiksema kasuliku aine sisaldusega. Rakvere maardlas on fosforoksiidi sisaldus 13 (rikkamates plokkides 17), aga Toolse maardlas 10 protsenti. Toolse maardla serva jääva Aru-Lõuna karjäär pole seega parima kvaliteediga fosforiidi kaevandamise koht.
«Aga see ei ole ka kõige kehvem koht, Aseri maardla on veelgi õhema kihiga ja veelgi fosforiidivaesem. Aru-Lõuna pole nii rikas kui Rakvere maardla, aga plussiks on, et on maapinnale lähemal,» lisas geoloogiateenistuse maavarade osakonna juhataja Tiit Kaasik.
Mida sügavamalt tuleb kaevata, seda suuremad on kulud. Allmaakaevanduse kulud on samuti palju suuremad kui lahtises karjääris. Aru-Lõunas saab avada lahtise kaevanduse ehk karjääri, fosforiidi kättesaamiseks tuleb kaevata 30 meetri sügavusele.
Geoloogiateenistuse loomisega samal ajal algasid fosforiidiuuringud. Geoloogiateenistuse loomise algataja oli samuti Michal. See toimus veel ajal, mil ta oli majandusminister. 2018. a alanud uute fosforiidiuuringutega on kokku tehtud 37 puurauku, kõige sügavam neist 120 meetrit. Südamiku diameeter on 83 mm, puurauk ise laiem, kuni 15 sentimeetrit pealmistes pehmetes kihtides.
/nginx/o/2024/05/31/16112874t1hf126.jpg)
Uute puurimiste andmeid võrreldi nõukogude ajal tehtud tööde tulemustega. Nõukogude ajal tehti küll 4000 puurauku fosforiidi uurimiseks, aga haruldased muldmetallid toona geolooge ei huvitanud, praegu aga küll. Joosu märkis, et Toolse maardlas oleks muldmetalle fosforiidikihist lihtsam kätte saada kui Rakvere maardlas. Ka see on pluss Aru-Lõuna karjääri kasuks.
Joosu sõnul otsis geoloogiateenistus kaevandusala, kus võiks leiduda 10 miljonit tonni puhast fosforoksiidi. Lõppvalikus oli kuus ala. Tähtis oli ka see, et tulevane kaevandusala oleks riigimaal või oleks võimalikult vähe eramaid. «Meie arvasime töö tulemusena, et kõige parem oleks jätkata uurimist, fookusalaks saaks Aru-Lõuna ala,» ütles Joosu. «Seal pole parim fosforiit, aga suur osa karjäärialast oleks riigi omandis.»
Tööd 20 aastaks
Joosu sõnul leidub ligi 10 km2 alal maapõues 42 miljonit tonni fosforiidimaaki, mille keskmine fosforisisaldus 11 protsenti. Kuigi valitsus soovis leida kaevandusala, kust saaks kümme miljonit tonni puhast fosforoksiidi, võib Aru-Lõuna karjäärist seda paremal juhul saada viis miljonit tonni. «See on poole vähem. Me algselt otsisime kümne miljoni tonni ala, aga kusagil pole välja toodud, mis oleks mõistlik kogus fosforiiti, mida oleks otstarbekas kaevandada. Ühest väärtust ei ole,» lausus Joosu.
Aru-Lõuna karjääris on fosforiidikihi paksus umbes kolm meetrit. Kui seal karjäär avatakse, jätkub seal tööd 20 aastaks.
Rikastamise järel saab kaevandusest välja vedada umbes 30-protsendise fosforoksiidi sisaldusega maavara. Viimasest toodetakse fosforhapet. Kuna valitsus tahab, et ka tööstuslik töötlemine tuleks Eestisse, peab järelikult kuhugi Kundasse tulema ka fosforhappe tehas. Seda kohta aga geoloogiateenistus pole valinud. Küll aga on sõelutud tehnoloogiaid ja selleks konsulteeritud kaheksa ettevõttega Euroopas ja Ameerikas. Geoloogiateenistuse sõelale on jäänud kaks tehnoloogiat: väävel- ja soolhappeline töötlus.
Joosu märkis, et geoloogiateenistus tellib kahe fosforiidi töötlemise tehnoloogia katsetööd Aru-Lõuna karjäärist kaevandatud toormega. «Hindame nii töötlemise kulusid kui ka heitmete koguseid, näiteks veekulu,» ütles Joosu.
«Me ei oska praegu vastata, kas meie maagist saab nii puhast fosforhapet, et seda võiks kasutada toiduainetööstuses,» tõi Joosu ühe näite oodatavate tulemuste kohta.
Katseid minnakse tegema fosforiiditöötlemistehasesse, et aru saada ka kapitalikulust. «Uuringu tulemusena ootame ka fosforhappe tehase eskiisprojekti,» lausus Joosu.
Inimeste huvi üllatas
Tehnoloogia katsetamiseks korraldabki geoloogiateenistus augustis proovikaevamise Aru-Lõuna karjääris. Maapinnale on kavas tuua 50 tonni fosforiiti ning kaks tonni glaukoniitliivakivi ja kaks tonni graptoliitargilliiti ehk diktüoneemakilta ehk konnatahvlit. Kui nad sellest Lammasmäel rääkimas käisid, said nad üllatuse osaliseks. Joosu möönis, et geoloogiateenistuse töötajad ootasid paarikümmet inimest, aga tuli mitu korda rohkem.
/nginx/o/2024/05/31/16112877t1h51f9.jpg)
Proovikoguse saamiseks tehakse 15 puurauku läbimõõduga poolteist meetrit. Lisaks neile tehakse veel üheksa tavalist puurauku, viiest võetakse maagisüdamikke, ja neli, et monitoorida põhjavee taset. Kaevanduse ümber majapidamiste kaevudes algas veetaseme jälgimine juba mullu.
Et fosforiidini jõuda, tuleb üles kaevata paekivikiht, seejärel glaukoniitliivakivi ja graptoliitargilliit. Viimases leidub vanaadiumi ja uraani, aga Joosu sõnul pole praegu nende eraldamiseks tehnoloogiat. Kui lubjakivi võib kasutada ehitusel või tsemendi põletamiseks, siis diktüoneemakilt ja glaukoniit on fosforiidikarjääri avamisel määratud kuhjuma aherainemägedesse.
Diktüoneemakilt on kurikuulus, sest selles leiduv püriit võib õhu käes ise süttida. Kes on kuulnud Maardu fosforiidikaevandusest, teab ka lugusid isesüttivast diktüoneemakildast. «Kui diktüoneemakilt valesti ladustada, panna ta suurtesse koonustesse ja mitte panna vahele muid kivimeid, siis võib see ise põlema minna ja see on juhtunud Maardus,» rääkis Joosu. «Kui korrektselt ladestada, siis isesüttimise ohtu ei ole.»
Tiit Kaasik lisas, et Põhja-Eestis ehitades tuleb diktüoneemakilta pidevalt maapinnale. «Ma pole kuulnud, et oleks isesüttimisi olnud,» lausus Kaasik. Suurtes kogustes on seda pinnakihti liigutatud Väo liiklussõlme või Kumu ehitusel.
Kui palju tulu võib saada Aru-Lõuna karjääri muldmetallidest? «Me teame, et muldmetallid seal on, aga praegu ei ole töötavat tehnoloogiat nende kätte saamiseks,» ütles Joosu. «Seal leidub umbes 15 muldmetalli, millest mõned on väga väärtuslikud, aga mõnel pole üldse väärtust.»
Muldmetallist väärtuslikum
Joosu sõnul pole näiteks lantaan ja tseerium haruldased, neid toodetakse maailmas liiga palju ja kasutamine pigem väheneb, sest neid kasutatakse sisepõlemismootorite katalüsaatorite tootmisel. «Kõige rohkem on elevust põhjustanud neodüüm ja praseodüüm, mida kasutatakse väga võimsates magnetites ja erinevates elektrimootorites, arvatakse, et nõudlus nende järele kasvab,» ütles Joosu. «Kui vaatame muldmetallide sisaldusi fosforiidis, siis pigem on fosfor väärtuslikum kui muldmetallid.»
Muldmetallide kilohind on kõrgem, aga kilosid koguneb vähe ja kulud nende tootmiseks on suured.
/nginx/o/2024/05/31/16112876t1h29b2.jpg)
Joosu märkis, et geoloogiateenistus tegeleb ka kaevandamistehnoloogiaga. «Inimesed muretsevad kõige rohkem sellepärast, et kaevud jäävad kuivaks,» märkis Joosu. «Meie püüame leida kaevandamisviise, kuidas mõju põhjaveele oleks võimalikult väike.»
Joosu märkis, et kui korraga avada kogu karjäär, on mõju põhjaveele suurem, kui aga kaevandada väiksemate osade kaupa, langeb põhjavee tase palju väiksemal alal. «Siin on palju tehnilisi nüansse: seadmed, kaevandamise kogus, kas kaevandada lõunast põhja või vastupidi,» ütles Joosu.
«Meil ei ole praegu kõiki vastuseid, uuringu lõpus tuleme välja lahendusega, mis on meie arvates kõige parem,» kinnitas Joosu.
Kogu Eestit ei riku
Fosforiidikarjäär hakkaks lõhkuma kaht põhjaveekihti. Praegune paekivikarjäär on juba lõhkunud ülemise põhjaveekihi. Fosforiidikihis asub osaliselt surveline ordoviitsiumi-kambriumi põhjaveekiht, kus peamiselt kunagiste liustike sulavesi.
«Kaevandada ei tohi nii, et põhjavesi tuksi keeratakse. Me üritame leida lahendusi, millega välistada, et põhjavee tase alaneks suurel alal,» ütles Kaasik. «Aga see väide, et fosforiidi kaevandamisega võiks kogu Eesti rikkuda, ei ole tõsi, see ei ole isegi teoreetiliselt võimalik.»
Kaasik ütles, et terve Eesti põhjavee rikkumine on legend vanadest aegadest. Kui nõukogude ajal oleks kogu Rakvere maardla üles kaevatud, oleks mõju olnud palju suurem. Aru-Lõuna paekarjäär mõjutab praegu Kunda ja Toolse jõge, samuti põhjavee taset lähiümbruses. Kui suur oleks sealse fosforiidikarjääri mõju, pole täpselt teada, halvimal juhul võib põhjavee tase alaneda ka Rakverest lõuna poole jäävates külades.
«Tehnoloogia fosforiidi kaevandamiseks on olemas, aga on küsimus, millele vastust me praegu tegelikult ka ei tea, et kui arvestame kõiki kaevandusega kaasnevaid leevendusmeetmeid, kas ka sel juhul on kaevandamine mõistlik,» ütles Joosu.
«Me suudame teha ühtpidi arvutuse, kui fosforiidi kogus läbi korrutada maailmaturu hinnaga, siis näeme väga suurt arvu, aga kaevandamine, väärindamine ja veel terve hulk väikseid tükke maksavad. Kas kaevandamine on kulude tõttu mõistlik?»
Geoloogiateenistus on kulutanud fosforiidiuuringuile ligi 1,4 miljonit eurot. Valitsuse antud uuringuterahast on veel 5,7 miljonit arvel. See kulubki proovikaevamisele ja tööstuslikele katsele.
Valitsus arutab fosforiidiuuringute tulemusi uuesti selle aasta lõpus.
Vallajuhid kaevanduse avamise vastu
Aru-Lõuna karjäär jääb Lääne-Virumaal Viru-Nigula ja Rakvere valla piirile.
Viru-Nigula vallavolikogu esimees Ainar Sepnik (RE) ütles, et on fosforiidikaevanduse avamise vastu. «Kuigi ma olen 1990. aastal sündinud ega ole näinud fosforiidisõda, olen pigem vastu. Vahel on tore, kui maavarasid uuritakse, las teadlased tegelevad, aga ma loodan, et selgub, et kaevandada ei saa. See on mu isiklik arvamus, sest volikogu pole kaevanduse avamist arutanud,» ütles Sepnik. «Siin lähedal on Pandivere kõrgustik, kaevude kuivaks jäämine ja veetaseme muutused midagi head ei too.»
Sepniku sõnul oleks vallavalitsus tahtnud Aru-Lõuna karjääri naabrusse rajada lõhkeainetehase, aga seda teha ei õnnestu, sest riik ei luba fosforiidimaardlale ehitada uusi hooneid. Seda põhjusel, et fosforiiti ja põlevkivi ei saa kaevandada hoonete alt.
Rakvere valla volikogu esimees Peep Vassiljev tõi kaks näidet ehituskeelu kohta. Maa-amet teatas selle aasta veebruaris, et ei luba ehitada uut elumaja Muru külas. Viimane asub Tallinna–Narva maantee lähedal ega jää kaugele Aru-Lõuna karjäärist. Teine näide on päikesepargi kohta. See sai küll loa, aga tingimusel, et kaevandamise alustamise korral tuleb see maha võtta ja ära viia.
Vassiljev lisas, et vallavalitsus saab maksutulu tavapärase ettevõtluse arendamisega ega vaja uue kaevanduse avamisega lubatud tulusid. Rakvere vald on jõukas põllumajanduspiirkond. Vassiljev märkis, et kui põhjavesi peaks veelgi alanema, siis pelgavad põllumehed, et niigi põuakartlikud maad jäävad viljatuks.
VKG grupi juhatuse esimees Ahti Asmann ütles, et ei tegele praegu fosforiidiga. Pisut enam kui kümme aastat tagasi soovis VKG avada fosforiidikaevandust, aga see tõi kaasa tuhandete protestiallkirjade kogumise ning ettevõtmine katkes.
«Plaanid on piisavalt vanad, ega me ei ole nendega enam tegelenud,» lausus Asmann. «Me ootame, et riik kujundaks oma seisukoha fosforiidi suhtes, siis saame edasi tegeleda.»