Euroopa karastusjookide tootjate liit: limonaadimaks inimeste tervist ei paranda

PM Majandus
Uuendatud 16. aprill 2024, 09:56
Copy
Suhkruvaba Coca-Cola.
Suhkruvaba Coca-Cola. Foto: Gene J. Puskar / AP / Scanpix

Magusa joogi maksu põhjendatakse jätkuvalt väitega, et see parandab Eesti inimeste tervist. Samuti väidab valitsus, et maks motiveeriks tootjaid oma tooteid reformuleerima. Tegelikkus on aga vastupidine, sest nii Eestis kui Euroopa Liidus on joogitootjad juba omaalgatuslikult ning järjepidevalt teinud suuri samme toodete suhkrusisalduse vähendamiseks, teatab Euroopa Karastusjookide Tootjate Liitude Assotsiatsiooni (UNESDA) peadirektor Nicholas Hodac.

Nicholas Hodac ütleb, et kalorite ja suhkru tarbimise vähendamine inimeste toitumises nõuab terviklikku lähenemist, kus avaliku ja erasektori sidusrühmad peavad koostööd tegema. «Euroopa karastusjookide sektor on võtnud endale kohustuse toetada tervislikumaid eluviise Euroopas ja vähendanud selleks toodete suhkrusisaldust erinevate meetmete abil, nagu toodete koostiste muutmise, uute toodete väljatöötamise ja väiksemate pakendimõõtude kasutamisega portsjonite paremaks kontrollimiseks. Suhkruta ja madala kalorsusega versioonid moodustavad praegu üle 30 protsendi karastusjookide müügist kogu Euroopas ja mitmel turul isegi üle 40 protsendi.»

Hodac lisab, et sektor ei oodanud siduvaid õigusakte ega maksusüsteeme, et toetada ELi eesmärki muuta tervislikumate valikute tegemine tarbijate jaoks lihtsamaks. «Selle tõestuseks on muljet avaldavad pingutused toodete reformuleerimisel, mille tulemusena on ka paljudes nendes riikides, kus makse ei ole rakendatud, vähenenud magustatud jookide suhkru- ja kalorisisaldus.» 

Ta toob välja, et isegi nendes vähestes riikides, kus karastusjookide maksustamine on kiirendanud toodete reformuleerimist, ei ole selgeid tõendeid, et rasvumise ja ülekaalulisuse näitajad oleksid vähenenud.

Maailma tervishoiuorganisatsiooni organisatsiooni WHO teatel on magustatud jookide ja rasvumise vahel seos.

Karastusjookide sektor on jätkuvalt esimene ja ainus sektor, kes võttis vastavalt ELi üleskutsele endale kohustuse vähendada 2020. aastaks keskmist lisatud suhkrute kogust 10 protsendi võrra. 2021. aastal võttis UNESDA taas kohustuse vähendada aastatel 2019–2025 karastusjookide keskmist lisatud suhkruid veel 10 protsendi võrra kogu ELi 27 liikmesriigis ja Ühendkuningriigis. See tähendab, et 2025. aastaks väheneb keskmine lisatud suhkrute kogus kokku 33 protsenti võrreldes 2000. aastaga.

Eesti tootjad on vähendanud suhkrusisaldust

Eesti tootjad juhinduvad samadest suundadest ja on eesmärgi vähendada oma toodetes suhkrusisaldust fikseerinud 2019. aastal hea tahte leppes.

Näiteks A le Coq on viimase kaheksa aastaga vähendanud kõikides mittealkohoolsetes jookides lisatud suhkru kogust 14 protsenti. Coca-Cola toodete suhkrusisaldus on vähenenud 20 protsenti. Saku õlletehas on vahemikus 2015–2023 vähendanud energiajookide suhkrusisaldust 10,2 protsenti, karastusjookide 13,9 protsenti ja vitamiinijookide, maitsevete suhkrusisaldust 46,2 protsenti. Orkla Eesti on lisatud suhkruga mahlajookides ja nektarites vahemikus vähendanud lisatud suhkru sisaldust 15 protsenti. Kogu joogiportfellis samal perioodil 23 protsenti.

Tootjate hea tahte leppe lisatud suhkrute vähendamiseks toodetes on allkirjastanud A. Le Coq AS, Coca-Cola Balti Jookide AS, Coca-Cola HBC Eesti AS, Farmi Piimatööstuse AS, Largo AS, Orkla Eesti AS, Saku Õlletehase AS, AS Salvest, Tere AS, Valio Eesti AS, Viru Õlu AS.

Tagasi üles