WHO esindaja Eestis: kogemused maailmast kinnitavad, et limonaadimaks aitab ülekaalulisusega võidelda

Magustatud jookide maks: 0,4-liitrise Kellukese limonaadile prognoositakse 20-sendilist hinnalisa. Foto: Tairo Lutter / Scanpix

Ebatervislike toodete, sealhulgas magustatud jookide maksustamine on üks tõhusamaid meetmeid rahvastiku tervise hoidmisel, teatab WHO vastulauseks toiduliidu eilsele teatele, et magusamaksu õigustatakse ekslike argumentidega.

Postimees avaldab WHO vastulause koos viidetega inglisekeelsetele uuringutele:

Ebatervislike toodete, sealhulgas magustatud jookide maksustamine on üks tõhusamiad meetmeid rahvastiku tervise hoidmisel. Sotsiaalministeeriumi poolt täna tutvustatud magustatud jookide maks on kindlasti samm ja ka sõnum tervema ühiskonna suunas. See on tõenduspõhine maks ning teadusuuringuid valikuliselt kajastavad artiklid külvavad vaid segadust. Huvide konflikt ei tohiks pahatahtlikult varjutada püüdlusi rahva tervisenäitajaid erinevate tegevustega parandada.

Magustatud jookide puhul on oluline mõista, et magustatud joogid ei sisalda peaaegu ühtegi, eriti arenenud riigis, nagu Eestis, elavale inimesele vajalikku toitainet. Teiseks ei plaani keegi piirata isikuvabadusi ning nende toodete tarbimist keelata. Vastupidi –- nende liigtarbimisel tervist kahjustavate toodete maksustamine koos teiste tegevustega aitab luua soodsamat keskkonda tervislike valikute langetamiseks ning kaitseb seeläbi mitmeid inimõigusi, näiteks õigust nautida parimat võimalikku tervist ja ligipääsu tervist toetavale toidu/joogi valikule.

Maailmast leiame tohutult praktikaid ja soovitusi, mis näitavad, kui tähtis on magustatud jookide tarbimise vähendamine. Näiteks Maailmapank leiab, et rahvatervise aspektist on magustatud jookide maksustamine prioriteetne meede, mida kasutada võitlusel ülekaalu ja toitumisega seotud krooniliste mittenakkushaiguste ennetuses. Samuti on Rahvusvaheline Vähiuuringute Fond, UNICEF, Ameerika Pediaatria ja Südame Assotsiatsioon ja paljud teised organisatsioonid öelnud, et magustatud jookide maksustamine on põhjendatud rahva tervise eesmärkidel, nagu ka kõik need enam kui 100 riiki maailmas, kes on magustatud joogid juba maksustanud.

Aga ka neis sajas riigis ei läinud limonaadimaks ilma tööstusepoolse vastuseisuta. Ainuüksi Ameerika Ühendriikides kulutasid magustatud jookide ettevõtted aastatel 2009–2010 60 miljonit dollarit muutusevastaseks lobitööks. Osariikides, kus sooviti antud maks kehtestada, käivitas tööstus petitsioonid, et keelata neil asutustel vastavaid seadusi vastu võtta, ning külvas rahvatervise eest seisvad organisatsioonid üle teabepäringutega, et neid igatpidi koormata ning takistada seaduseelnõudega edasiliikumast.

Ka Iirimaal on suudetud dokumenteerida tööstuse lobitööd maksu kehtestamise vastu poliitika kujundamise protsessis ning poliitika kujundajate mõjutamises. Märkimisväärne on siinjuures see, et tööstuse ja rahvatervise eest seisvate osapoolte vahel valitseb tugev ressursside ja juurdepääsu tasakaalustatus: tööstus saab endale lubada spetsiaalsete töötajate või ettevõtete palkamist, kes tegeleksid lobitööga, sh avaliku arvamuse kallutamisega jms, samas kui rahvatervise eest seisvad esindajad seda endale tihti lubada ei saa.

Lisaks sellele, et tööstus teeb maksu kehtestamise takistamiseks süstemaatiliselt lobitööd, on teada, et toidutööstus on rahastanud mitmeid uuringuid ja maksnud kõrgetasemelistele teadlastele ning erasektori teaduskonsultantidele, et püüda heita kahtlust seisukohale, et magustatud jookide liigtarbimine mõjub tervisele kehvasti, ning nende maksustamine vähendab tarbimist ja mõjub seeläbi tervisenäitajatele positiivselt, ning neid laialdaselt meedias levitanud ning viidanud tahtlikult valesti ja eksitavalt teadusuuringutele, mis on selliseid seoseid leidnud. (Vastavaid uuringuid saab lugeda viiest erinevast kohast: 1, 2, 3, 4, 5)

Samuti leiavad tööstuse rahastatud uuringud viis korda vähem, kui need uuringud kus puudub huvide konflikt, et magustatud jookide tarbimise ja rasvumise vahel on seos.

Miks maksustada magustatud jooke ja kuidas mõjutab nende tarbimine meie tervist?

Vedelal kujul suhkrute tarbimine ei tekita täiskõhutunnet ning seetõttu ei vähenda me neid juues tarbitavate kalorite hulka (Vastavaid uuringuid saab lugeda neljast erinevast kohast: 1, 2, 3, 4), mis viib meid üleliigse energia tarbimiseni ning seeläbi kehakaalu kasvuni. Lisaks sellele on teadusuuringud leidnud, et vedelal kujul suhkrute tarbimine on meie tervisele eriti kahjulik, kuna maks imab vedelal kujul tarbitud suhkruid kiiremini kui tahkel kujul, mis muudab meie keha ainevahetust, mõjutades seeläbi insuliini, kolesterooli ja metaboliite, mis tõstab vererõhku ja põletikku.

Kõik see omakorda tõstab teise tüübi diabeedi, südame-veresoonkonnahaiguste, hambakaariese ja maksa haiguste riski (Vastavaid uuringuid saab lugeda neljast erinevast kohast: 1, 2, 3, 4).

Samuti on teadusuuringutele tuginedes leitud, et magustatud jookide tarbimine on seotud erinevate kahjulike tervisemõjudega, sh hambakaaries, liigse kehakaalu tõus, suurenenud riskiga haigestuda südame-veresoonkonnahaigustesse, pahaloomulistesse kasvajatesse ja teise tüübi diabeeti. Need terviseseisundid põhjustavad nii inimestele kui ka ühiskonnale laiemalt märkimisväärset koormust, suurendades tervisekulusid, põhjustades puuet või kehvast tervisest tingitud piiranguid igapäeva tegevustes, sh vähendades töövõimet, põhjustades töölt eemalejäämist, sissetuleku vähenemist ning langeb ka üldine heaolu ja elukvaliteet. Hinnanguliselt sureb maailmas ühes aastas magustatud jookide liigsest tarbimisest tingitult 184 000 inimest ning kaotatakse 8,5 miljonit tervena elatud aastat.

Limonaadimaksu ja rahvatervise vahelistest seostest maailmas

Magustatud jookide tarbimine on seotud erinevate kahjulike tervisemõjudega, sh hambakaaries, liigse kehakaalu tõus, suurenenud riskiga haigestuda südame-veresoonkonnahaigustesse, pahaloomulistesse kasvajatesse ja teise tüübi diabeeti. Mitmed hiljutised analüüsid, kus on kokku koondatud ligi 300 eraldiseisva uuringu tulemused riikidest, kus on magusamaks kehtestatud, kinnitavad, et eluliselt mittevajalike toitude/jookide maksustamine, sh magustatud jookide maksustamine toob kaasa soovitud positiivsed käitumismuutused toitumises (Vastavaid uuringuid saab lugeda seitsmest erinevast kohast: 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7). Lisaks sellele on hulganisti näiteid riikidest, kus maksu kehtestamise tulemusel on magustatud jookide tarbimine vähenenud:

• Maksustamise tulemusel langes magustatud jookide tarbimine Mehhikos algselt 6 protsenti ning esimese maksuaasta lõpuks 14 protsenti.
• Aasta pärast maksu kehtestamist Philadelphias (Ameerika Ühendriigid) leiti, et päevane lisatud suhkrute tarbimine lastel, kes tarbisid enne maksu kehtestamist regulaarselt ühe magustatud joogi päevas, langes 22 protsenti (15 grammi). Täiskasvanutel langes lisatud suhkrute tarbimine 6 grammi päevas. Samuti langes tõenäosus magustatud jooki tarbida maksu kehtestamise järel 40 protsenti.
• Mõni kuu pärast maksu kehtestamist Berkleys (Ameerika Ühendriigid) langes magustatud jookide tarbimine madala sissetulekuga elanike hulgas 21 protsenti, sh kasvas nende seas vee tarbimine. Kolm aastat pärast maksu kehtestamist langes tarbimine poole joogi võrra päevas ning vee tarbimine kasvas ühe joogi võrra päevas .
• Saudi Araabias langes magustatud jookide tarbimine pärast maksu kehtestamist 35 protsenti.
• Portugalis on maksustamise tulemusel magustatud jookide müük vähenenud 7 protsenti ning magustatud jookide tarbimise teel saadava energia kogus on vähenenud 11 protsenti.

Vaadates sõltumatuid andmeid ja teadusuuringuid Portugalis, teame, et maksustamise tulemusena langes magustatud jookide müük 7 protsenti. Lisaks sellele teame, et maksu tulemusena toimunud suhkrusisalduse vähendamisel (et vältida kõrgemat maksumäära) vähenes magustatud jookide tarbimise teel saadava energia kogus 11 protsenti. Oxfordi ülikooli poolt WHO-le tehtud mudeluuringu tulemustele tuginedes teame, et magustatud joogi maksustamise tulemusel (tarbimise langus ja suhkrusisalduse vähenemine magustatud jookides) leiab Portugalis igal aastal aset 27 surma ja 1600 rasvumise juhtu vähem ning rasvumisega seotud haiguste ravile kulub 11 miljonit eurot vähem raviraha.

Vaadates aga laiemalt, mis on Portugalis toimunud laste ülemäärase kehakaalu näitajatega, saame, tuginedes WHO laste rasvumise uuring tulemustele, öelda, et 6–8-aastate laste hulgas on toimunud ülemäärase kehakaaluga laste arvus langus. Kui 2008. aastal oli ülemäärase kehakaaluga (ülekaalulised ja rasvunud kokku) 6–8-aastaste lapsi 37,9 protsenti ning rasvunuid 15,3 protsenti, olid 2019. aastal vastavad näitajad 29,6 protsenti (langus 8,3 protsendipunkti) ning 12,0 protsenti (langus 3,3 protsendipunkti).

Kõrvutades 2016. ja 2019. aasta andmeid Portugalis, on ülemäärase kehakaaluga (ülekaalulised ja rasvunud lapsed kokku) 6–8-aastaste laste arvus toimunud jätkuv 1,1-protsendipunktine langus. Seega on läbi erinevate toidukeskkonna muutuste, mida Portugalis on rakendatud, 6–8-aastaste laste hulgas saavutatud püsiv langus ülemäärase kehakaaluga laste osakaalus (ülekaalulised ja rasvunud kokku), mis on suurepärane saavutus, teades, kui kompleksne on antud probleem ning tulemuste saavutamine selles.

Aga kas limonaadimaks vähendab rasvumise ja ülekaalulisuse probleeme?

Ülemäärase kehakaalu epideemia on keeruline probleem ning rahvastiku tasandil soovitud muutuste saavutamine võtab aega.

Praegused kõrged ülekaalu ja rasvumise näitajad on tekkinud aastakümnete jooksul  tasakaalustamata toitumise ning sealjuures ka magustatud jookide tarbimise tulemusena. Ülemäärase kehakaalu kasvu aeglustumine ja pidurdumine, sh trendi vastupidiseks pööramine võtab samuti aega ning selleks on vajalik mitmete üksteist täiendavate toidukeskkonda parandavate meetmete kasutuselevõtmine: kulutõhus magustatud jookide maksustamine, kõrge rasva-, soola- ja suhkrusisaldusega toodete toiduturunduse piiramine, tarbijale kergesti arusaadava toidumärgistuse sisseseadmine jne.

Kuigi magustatud jookide maksustamine on üks tõhusamaid meetmeid magustatud jookide tarbimise vähendamiseks, ei lahenda ainult selle rakendamine kogu probleemi, kuid mängib siiski väga olulist rolli.

Kuna maksu kehtestamise keskmiste ja pikaajaliste tervisemõjude teadasaamine võtab veel aega, on selleks, et maksu tervisemõjusid prognoosida, kasutusel tunnustatud tõenduspõhjused mudeluuringud. Nende tulemused näitavad, et hästi rakendatud magustatud jookide maksustamine toob kaasa olulise tervisetulemuste paranemise: rasvumise, teise tüübi diabeedi, hambakaariese ja haigena elatud eluaastate kasvu pidurdumise ja languse ning nendega seotud tervisekulude vähenemise. Erand tervisenäitajate paranemisel, mille tulemused saabuvad kiiremalt, on hambakaariesega seonduv. Nii on Mehhikos leitud, et hambakaariese esinemine langes oluliselt pärast maksu kehtestamist.

Mudeluuringud, mis kasutavad käitumise ja haiguste esinemissageduse muutuste simuleerimiseks matemaatilisi struktuure, näitavad, et isegi väikesed muutused magustatud jookide tarbimises võivad keskmise ja pika aja jooksul avaldada suurt mõju elanikkonnale (Vastavaid inglisekeelseid uuringuid saab lugeda viiest erinevast kohast: 1, 2, 3, 4, 5.).

Nii on mudeluuringutes leitud, et:

• Mehhikos kehtestatud magustatud jookide maksustamise tulemusel langeb 10 aasta jooksul rasvumise levimus 2,45 protsenti ning aset leiab 89 000 – 136 000 vähem diabeedi juhte. Lisaks sellele hoitakse kokku neli dollarit tervisega seotud kulu iga maksu kehtestamiseks kulutatud ühe dollari kohta.
• Üleilmse mudeluuringu järgi, kus magustatud jookide maksustamine tõstaks nende hinda poole võrra, tooks kaasa selle, et järgmisel 50 aastal leiaks aset 2,2 miljonit vähem enneaegset surmajuhtu.
• Mudeluuring, kus vaadati magustatud joogi maksu mõju Tais, kui maks tõstaks toodete hinda 11 protsenti, 20 protsenti ja 25 protsenti, tooks see kaasa rasvumise levimuse languse vastavalt 1,7 protsenti, 3,8 protsenti või 4,9 protsenti pärast kolme aasta möödumist .
• Ühendkuningriigi mudeluuringus leiti, et selle tulemusena vähenes igal aastal teise tüübi diabeedi juhtude arv 19 000 võrra ning lisaks sellele oli igal aastal ligi 270 000 lagunenud, puuduvat või täidisega hammast vähem.
• Portugali kohta tehtud mudeluuringu järgi, mille töötasid WHO-le välja Oxfordi teadlased, leiab maksu kehtestamise tulemusel seal igal aastal aset 27 surma ja 1600 rasvumise juhtu vähem ning rasvumisega seotud haiguste ravile kulub 11 miljonit eurot vähem raviraha.

Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja Sirje Potisepp teatas eile, et magusate jookide maksustamine ei aita kaasa ülekaalulisuse probleemi vähendamisele.