/nginx/o/2024/03/06/15930205t1h4332.jpg)
Magustatud jookide maksustamise puhul on nii sotsiaalministeeriumi kui WHO argument olnud selle mõju ülekaalulisusele. Samas pole tõestatud seoseid magusate jookide tarbimise ja ülekaalu vahel, teatab Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja Sirje Potisepp.
Toiduliit on alates 2015. aastast, mil suhkrumaksu teema Eestis päevakorda tõusis, läbi töötanud sadu uuringuid, mis on tehtud üle maailma, hindamaks suhkrumaksu mõju.
Jah, uuringud viitavad maksustatud toodete müüginumbrite vähenemisele, kuid mitte selle mõjule ülekaalulisusele. Väitele, nagu aitaks maksustamine kaasa ülekaalulisuse vähendamisele, pole me seni leidnud ühtegi tõestusmaterjali.
WHO Eesti esindaja väited panid meid põhjalikult uurima Portugali magusamaksu näidet, sest sealne väidetav edu on toodud peamiseks argumendiks Eestis suhkrumaksu kehtestamisele.
Väide kõlas nii: «Teatud uuringuid on nii WHO kui ka teadlased teinud. Portugalis hoiti aasta pärast maksu kehtestamist ära 1600 rasvumis- ning 27 surmajuhtu. Hoiti kokku ka 11 miljonit eurot, mis muidu oleks kulunud rasvumisega seotud haiguste raviks. Samuti langes esimese klassi ehk seitsme- kuni kaheksa-aastaste laste seas ülekaaluliste osakaal.»
Kui hakata suurusjärkudesse süvenema, on need ambitsioonikad numbrid ja tekitavad küsitavusi.
Oleme palunud selle väite esitanud WHO esindajalt konkreetseid viiteid uuringutele, mis seda tõestavad, kuid tulemusteta.
Avalikest kanalitest ei ole võimalik leida ühtegi tõenduspõhist uuringut selle väite tõestamiseks ei inglise ega portugali keeles. Küll aga leidsime Inglismaa ühe vanima teadusajakirja The Lancet artikli 2018. aastast (aasta pärast maksu kehtestamist), kus öeldakse: «Maksustatud toodete müügi vähenemine Portugalis ja toodete reformuleerimine annab WHO-le julgust prognoosida, et on võimalik vähendada rasvumisjuhte 1600 inimese võrra ning edasi lükata või vältida 27 surmajuhtumit aastas.»
Ehk et täpselt samad numbrid, aga selle vahega, et tegemist on WHO prognoosiga aasta pärast suhkrumaksu kehtestamist. Mitte tegeliku mõjuga, millele tuginedes soovitakse Eestis suhkrumaksu kehtestada. Tänaseni pole ühtegi uuringut tehtud, mis analüüsiks, kas magustatud jookide maksustamine ka tegelikkuses vähendas inimeste ülekaalulisust.
Veelgi enam – WHO Euroopa laste ülekaalulisuse järelevalve (COSI) ametliku aruande järgi suurenes Portugalis aastatel 2019–2022 rasvumine 1,6 protsendipunkti ja laste ülekaalulisus 2,2 protsendipunkti võrra. Need on suhkrumaksu kehtestamise järgsed aastad. Miks sellest ei räägita?
Portugal kehtestas maksu magustatud jookidele 2017. aastal – maks on kaheastmeline: magustatud joogid, mille suhkrusisaldus on alla 80 g/l lõpptoote kohta (8,22 eurot 100 liitri kohta), ja joogid, mis sisaldavad üle 80 g/l lõpptoote kohta (16,46 eurot 100 liitri kohta). Esimesel rakendusaastal kogus see maks umbes 80 miljonit eurot ja kogu tulu investeeriti Portugali riikliku tervishoiuteenistuse rahastamisse. Tasub märkimist, et Portugali rahvaarv on 10,3 miljonit ehk ca kaheksa korda suurem kui Eestis. Ehk et samadel tingimustel võiks see Eestis tähendada vaid 10 miljoni suuruse maksutulu kogumist versus planeeritav 25 miljonit eurot.
Nii nagu teisteski riikides, vähenes ka Portugalis maksustatud toodete müük. Küll aga on ilmunud mitmeid artikleid nii Eesti kui välismeedias, kuidas Portugal on pärast maksu kehtestamist hädas piiriülese kaubandusega.
Pärast maksu kehtestamist täheldati, et magustatud jookide smugeldamine pole mitte üksnes kasvanud, vaid seda organiseeritakse professionaalsel tasemel. Näiteks üks suuremaid politseioperatsiooni käigus avastatud maksustamata limonaadi koguseid oli 600 hektoliitrit. Kogus, mille magusamaks oleks pidanud olema 40 000 eurot, oli mõeldud tarnimiseks Suur-Lissaboni poodidesse ja restoranidesse.
Samuti ei ole analüüsitud, kui palju ja kas üldse vähenes inimeste päevane kaloraaž. Näiteks Soomes vähenes jäätise (maksustatud tooted) müügimaht üheksa protsenti, samas kui maksustamata jäätisepõhiste magustoitude müük kasvas kuus protsenti.
Seega tuleb mõista, et maksustatud toodete müügi vähendamine ei tähenda, et eesmärk ülekaalulisuse puhul oleks täidetud. See on vale.
On tõsi, et Portugali joogitööstus vähendas aastatel 2018–2022 toodete suhkrusisaldust 20,8 protsenti, kuid siin pole maksuga tõestatud seost, kuna toidu- ja joogitööstused on üle maailma võtnud kasutusele eneseregulatsiooni suhkrusisalduse vähendamiseks. Nii ka Eestis.
Toiduliidu eestvedamisel kirjutasid toidu- ja joogitööstused 2019. aastal alla pikaajalisele hea tahte leppele, mille eesmärk oli vähendada toodete suhkrusisaldust 2020. aastaks kümme ja 2025. aastaks 15 protsenti. Olenevalt sektorist on ettevõtteid, kes on seda tänaseks teinud juba rohkemgi ja seda ilma toodete maksustamiseta.
Rasvumise probleem on kompleksse ja multidistsiplinaarse päritoluga, mis tuleneb pärilikest põhjustest, istuvast eluviisist, elustiilist, tasakaalustamata toitumisest ning nõuab erinevatel tasanditel sekkumist. Ühegi maksuga inimeste tervist ei paranda. On kahju, et valefakte esitades üritatakse Eesti inimestele pähe määrida järjekordset maksu, mille mõju pole tõendatud.
Terviseminister Riina Sikkut allkirjastas magustatud jookide maksu seaduse eelnõu, kinnitades, et selle eesmärk on vähendada rohke suhkrusisalduse ja magusainetega jookide tarbimist.
/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)