/nginx/o/2024/02/29/15920139t1h7f78.jpg)
Riigiprokurör Sigrid Nurme sõnul ei andnud Swedbanki rahapesukahtluse kriminaalasja puhul ainuüksi see, et eelkuritegu menetles Venemaa, alust kohe eeldada, et tegu on poliitiliselt kallutatud protsessiga. Kõrvaldamata kahtlus tekkis eelkõige seoses aktsiate müügihinna määramisega ning see info jõudis prokuratuuri alles kaitsjate taotluse lahendamisel, kirjutab ERR.
Riigiprokurör Sigrid Nurme sõnul ei anna ainuüksi see, et eelkuritegu menetles Venemaa, kohe alust eeldada, et tegemist on poliitiliselt kallutatud või muul põhjusel ebausaldusväärse protsessiga.
«Menetluse alguses kogutud andmed, mis ei olnud saadud ainult Venemaalt, vaid ka erinevatest Euroopa riikidest ja USAst, toetasid Venemaal tehtud etteheidete õigsust. Kõrvaldamata kahtlus tekkis eelkõige seoses aktsiate müügihinna määramisega ja see info jõudis prokuratuurini alles kaitsja taotluse lahendamisel – sellele viitasid rahvusvahelise ettevõtte auditid, mille olemasolust Eesti õiguskaitseasutused varem ei teadnud ning millele ligi pääsemiseks samuti varem võimalust ei olnud,» ütles ta.
1. märtsil kirjutas Postimees, et ootamatult rahapesusüüdistusest pääsenud Swedbankis paljastus korralagedus.
Venemaa poliitilise olukorra ja 2015. aasta seadusemuudatuse tõttu lõppes Swedbanki vastu esitatud rahapesukahtluse kriminaaluurimine ilma süüdistusi esitamata.
/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)