Euroopa Liidu Nõukogu teatas esmaspäeval Ukraina sõja eest Venemaale kehtestatud sanktsioonide järjekordsest kuuekuulisest pikendamisest ning rakendas inimõiguste rikkumiste eest karistusmeetmeid organisatsiooni Turvaline Interneti Liiga, kahe Venemaa kohtuniku ja ühe prokuröri vastu.
«Nõukogu pikendas täna piirangumeetmeid veel kuueks kuuks, pidades silmas Venemaa tegevust, mis õõnestab olukorda Ukrainas, kuni 31. juulini 2024,» seisis Euroopa Liidu Nõukogu avaldatud kommünikees.
Dokumendis märgitakse, et need sanktsioonid, mis kehtestati esimest korda 2014. aastal, koosnevad praegu paljudest valdkondlikest meetmetest, sealhulgas on kaubandus-, rahandus-, tehnoloogia ja kahesuguse kasutusega kaupade tarnimise, tööstuse, transpordi ja luksuskaupade piirangud.
Need meetmed hõlmavad ka toornafta ja teatud naftasaaduste Venemaalt Euroopa Liitu importimise või meretranspordi keeldu, mitme Venemaa panga lahtiühendamist SWIFTist ning hulga meediakanalite ringhäälingu ja litsentside peatamist.
Lisaks öeldi kommünikees, et rakendati erimeetmeid ELi suutlikkuse suurendamiseks võitluses sanktsioonidest kõrvalehoidmisega.
Samuti otsustas ELi nõukogu esmaspäeval lisada ELi üleilmse inimõiguste sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja Venemaa organisatsiooni Turvalise Interneti Liiga, mis abistab Venemaa valitsust tsensuuri jõustamisel. Sanktsioonid kehtestati ka liiga esinaisele Jekaterina Mizulinale.
ELi nõukogu otsusega laiendati üleilmset sanktsioonirežiimi inimõiguste rikkumise eest Moskva Basmannõi rajooni kohtu kohtunikule Valentina Levašovale, Moskva linnakohtu kohtunikule Ljudmila Smolkinale ja Moskva Golovino ringkondadevahelisele prokurörile Oleg Alõpovile.
«Sanktsioonide all olevate isikute vara külmutatakse ning raha või majandusressursside andmine neile või otse või kaudselt nende kasuks on keelatud. Lisaks on loetletud isikutel keelatud ELi siseneda,» selgitas Brüssel.