Rahandusministeeriumi vastulause: Eesti Energial ei ole täiendavateks ettevõtmisteks raha

Rahandusminister Mart Võrklaev. Foto: Madis Veltman

Rahandusministeeriumi pressiosakond saatis vastulause Postimehes 29. detsembril avaldatud analüüsile Valitsus tahab Eesti Energiaga teha raamatupidamisliku mustkunstitriki.

Postimees avaldab rahandusministeeriumi väljatoodu ning nendepoolse vastuväite muutamata kujul.

1. Eesti Energia on viimase kahe aastaga teeninud 327 miljonit eurot puhaskasumit. … majandustulemustes oli jaotamata kasumi real juba 1,27 miljardit eurot. ... Eesti Energia on teeninud viimastel aastatel energiatarbija toel sedavõrd palju raha, et suudaks sajamegavatise elektrijaama rajada ka ilma riigi lisatoetuseta.

Puhaskasum on finantsmõiste, mis ei sisalda füüsilisi vahendeid – see ei näita ettevõtte investeerimisvõimekust ega likviidsust (vabade vahendite olemasolu). Tsiteeritud puhaskasumist suurema osa (kahe aastaga 162 miljonit eurot) on ettevõte teeninud mitterahalise tuluna pikaajaliste elektri ostulepingute väärtuste ümberhindlusest. Tegelikult on AS-il Eesti Energia 2023. aasta septembri lõpuga reaalseid likviidseid vahendeid 142 miljonit eurot, mis on vajalikud jooksvaks äritegevuseks ning pooleliolevateks investeeringuteks ega ole piisavad täiendavateks ettevõtmisteks. Mainitud jaotamata kasum on reinvesteeritud. Aastatel 2021-2022 investeeris kontsern ligi 700 miljonit eurot, mis ületab ka puhaskasumi numbreid enam kui kahekordselt.

2. Riik soovib raha edasi-tagasi liigutada, et ilustada riigieelarve seisu ja parandada eelarve tasakaalu. … Skeem käib nii, et riigiettevõtte aktsiakapitali pannakse uus raha sisse, et see hiljem dividendidena välja võtta.

Riigiettevõtte kapitali suurendamine ja eelarvetasakaal ei ole omavahel lineaarselt seotud. Investeering riigiettevõtte aktsiatesse ei mõjuta eelarvepositsiooni ega ole kuidagi seostatav mootorsõidukimaksu või muude eelarvepositsiooni parandamiseks ette võetavate meetmetega. Riigile kehtivad ettevõtluses osalemisel samad tingimused mis erainvestorile, sh peab riik nõudma oma investeeringult erasektoriga analoogset tulusust. Riigi dividendiraha on riigieelarvesse sisse prognoositud ning erakordseid dividende riik välja võtta plaaninud ei ole. Isegi, kui selline plaan oleks, siis suur erakorraline dividend ei aitaks lahendada puudujäägi muret, kuna tegu on ühekordse tehinguga, mida finantsreeglite järgi täies mahus tulu hulka ei arvestata. Pigem on tegu meetmega, mis võib pikaajaliselt puudujääki vähendada, sest peale investeeringute valmimist ja käivitumist tulevikus suurenevad ka ettevõtte dividendid, mis mõjutavad eelarvepositsiooni positiivselt.

3. 2019. aasta eelarves suurendati Eesti Energia aktsiakapitali 143 miljoni euro võrra, et maksta sealt samal aastal 57 miljonit omanikule dividendina tagasi. Ehkki ametlikes vastustes on alati öeldud, et need sammud pole omavahel seotud, on mitu toonast asjaosalist aastaid hiljem siiski tunnistanud, et tegelikult dividendid ja rahasüstid üksteisest ikka sõltuvad küll.

Ei ole ebatavaline, et ühing jaotab aktsionäridele dividende samal aastal, mil kaasatakse lisakapitali. Viimati suurendati ettevõtte aktsiakapitali 2020. aastal 125 miljoni euro võrra ning sel aastal Eesti Energia dividende ei maksnud. Praegu kõne all olev kapitali suurendamine ei ole seotud 2023. aasta dividendidega - need on ettevõte aprillis välja maksnud – ning järgnevate aastate dividendisummad on riigi eelarvestrateegiasse planeeritud täiendava kapitaliinvesteeringuta.

Võrdluseks – 2022. aastal kaasas LHV turult täiendavat aktsiakapitali 26,9 miljoni euro ulatuses ning maksis samal aastal enam kui 10 miljonit eurot dividende.

4. Kaks aastat järjest aga ületõstmist teha ei saa, mistõttu jääb nüüd üle saja miljoni euro riigile lihtsalt alles, kinnitas rahandusministeeriumi halduspoliitika asekantsler Kaur Kajak.

Asekantsler midagi sellist öelnud ei ole. Väljaandele saadetud vastus: Riigieelarve mõistes on tegu 2022. aastast üle kantud vahenditega, mis jäävad 2023. aastal kasutamata ning neid enam 2024. aastal kasutada ei saa.

Täpsuse huvides selgitame, et kuna riik kavandab niikuinii eelarvemiinuse katteks ja likviidsuse hoidmiseks laenata, siis praegust investeeringut mitte tehes peab riik selle summa võrra lähiajal vähem laenama.

5. Teiseks pole Võrklaev kliimaminister, et peaks muretsema varustuskindluse ja narvalaste küttearvete pärast.

Kõnealuse investeeringu kavandamine kuulub nii rahandusministri kui ka kliimaministri haldusalasse. Eesti Energia AS on riigi osalusega ettevõtte, milles riigi omaniku ülesandeid täidab rahandusministeerium ning kõik omanikuna tehtavad investeeringud ettevõttesse selleks, et Eesti inimestele ja ettevõtetele kasulikke projekte oleks võimalik teostada, käivad rahandusministeeriumi kaudu. Kliimaministeerium kui energeetika valdkonna koordinaator toetab Eesti Energia kavatsusi tegeleda Narva soojavarustusega, energiahinna ja ka üleüldise varustuskindlusega, mille kitsakohtadele on osutanud ka riigikontroll.

6. Pealekauba ei mainitud kuu aega tagasi vesiniku­jaama rajamise plaani tutvustades riigi rahasüsti poole sõnagagi.

Teemale on otsitud lahendusi valitsuskabinetis juba novembrikuust (avalik päevakord) ning eri meediaväljaanded on seda jooksvalt kajastanud.

7. .. kuidas riik üldse saab juhitava elektrijaama turule toomist sel viisil toetada. Nimelt on kliimaministeeriumist väidetud, et Euroopa reeglid on uute juhitavate võimsuste rajamisel erakordselt piiravad ning vaba turgu kaitsvad. Nüüd ütleb rahandusministeerium, et riigiettevõttesse raha juurde pannes reeglitega vastuolu ei tekigi.

Selgitame veelkord, et kliimaministeerium viitab avaliku sektori toetusrahaga rajatavatele objektidele, mis tõepoolest vajavad Euroopast riigiabi luba. Euroopa Liidu õiguskord ei piira aga liikmesriikide õigust tegutseda vabal turul ettevõtjana läbi investeerimise erainvestori printsiipe järgides.

8. Eesti peab olema paindlik: kui on vaja gaasijaam kiiresti rajada, saab seda teha ka lisaeelarvega,» märkis sotside juht.

Rahandusministri seisukoht on, et lisaeelarve kasutamine hiljem investeeringuks, mille jaoks riigil oleks olnud võimalik kohe eelarves planeeritud finantseerimistehingu raha kasutada, on vastutustundetu. Lisaks, senise praktika kohaselt soovitakse üldjuhul lisaeelarvesse muid valitsemisalade kulusid täiendavalt juurde lisada, mis tähendaks lõppkokkuvõttes riigile suuremat finantskoormat.