/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2023/10/05/15636826t1h728e.png)
Kui kriminaalsüüdistusega kohtu ette saadetud skandaalse ettevõtja Marko Lastiku kaitsja taotles novembri keskel Harju maakohtus toimunud eelistungil süüasja prokuratuuri tagasisaatmist, siis kohus polnud sellega päri.
Kohus ei näinud põhjust Lastiku süüasja prokuratuuri tagasisaatmiseks (2)
Lastikuga koos juriidilise isikuna kohtu all oleva, ärimehega seotud OÜ Canderos Assetsi kaitsja vandeadvokaat Oliver Nääs märkis, et süüdistusaktist ei ole arusaadav, millistel ajaperioodidel toimepandud tegusid OÜ-le Canderos Assets ette heidetakse, samuti ei ole OÜ-le Canderos Assets esitatud süüdistuses selgelt ja arusaadavalt määratletud isikut, kelle tegevust osaühingule omistatakse.
Euroopa prokuratuuri süüdistaja Kati Maitse-Pärkna selle väitega ei nõustunud ja kinnitas, et Lastiku ja tema kaaslaste süüteod on süüdistusaktis hästi ja tõendatult kirjeldatud. «Süüdistuses on selgelt ja arusaadavalt märgitud, et OÜ Canderos Assets kui juriidilise isiku vastutus tuleneb tema juhatuse liikmete Triin Lastiku ja Marko Lastiku tegevusest. Juriidilise isiku vastutus tuleneb juhatuse liikmete kooskõlastatud tegevusest, mil üks juhatuse liige andis korraldusi ja teine juhatuse liige täitis neid, teades, et need ei vasta äriühingu tegevuse vaates tegelikkusele ja on eesmärgistatud teadvalt vale ettekujutuse loomisele OÜ Canderos Assets tegelikest tehingutest ja tegevusest. Juhatuse liikmed ei tegutsenud üksteise eest varjatult, vaid ühiselt ja kooskõlastatult,» märkis prokurör.
Vastuseks etteheitele, et süüdistuses esinevate tekstikorduste tõttu ei ole süüdistus üheselt mõistetav, vastas prokurör, et süüdistuse kirjutamine on loominguline protsess. «Antud asjas on süüdistuse terviklikkuse mõttes kogu skeem avatud iga süüdistatava puhul, kaasa arvatud süüdistatava enda roll ja osalus. See süüdistusakti arusaamatuks ei muuda, vaid hoopiski kõikehõlmavaks ja selgeks,» selgitas Kati Maitse-Pärkna.
Kohus nõustus süüdistajaga ning jättis rahuldamata süüaluste taotlused saata kriminaalasi tagasi prokuratuuri. Seega asub kohus süüasja üldmenetluses arutama.
Euroopa prokuratuur saatis lisaks Marko Lastikule kohtu alla veel kaheksa füüsilist ja juriidilist isikut.
Laiaulatuslik pettus
Marko Lastik ja tema vend Erki Lastik said süüdistuse pettuse teel soodustuse saamises ning FL Transport sama süüdistuse juriidilise isikuna. Kuritegudes kaasaaitamises said süüdistuse Freselle Customs & Logistics OÜ, OÜ Almic ja selle esindaja Alar Anton, Marko Lastiku abikaasa Triin Lastik, perekond Lastikute valdusfirma Canderos Assets OÜ, OÜ Jan Tomson Disain ning selle omanik Jan Tomson.
Postimees kirjutas juba tänavu veebruaris, et Euroopa prokuratuur võttis luubi alla Lastiku kahtlase skeemi EASilt toetusraha saamiseks. Nimelt taotles Lastiku firma GTS Express, hilisem FL Transport, EASilt üle 230 000 euro toetust, et enda väitel viia logistikaäri uute tootearendustega globaalselt uuele tasemele. 2018. aasta märtsis esitatud taotluses oli jutt ilus – ettevõtte käive ja kasum väidetavalt kosusid, sihikul olid Euroopa Liidu, Hiina, India, USA, Suurbritannia ja Venemaa turud, puhaskasumi kasvuks prognoositi 50 protsenti aastas ja nii edasi.
Tegelikult oli 2017. aasta lõpuks seis GTS Expressis nii hapu, et ka firma omakapital oli miinuses. EAS jäi siiski Lastiku juttu uskuma ja määras GTS Expressile toote või teenuse arendustegevuseks toetust 235 439,55 eurot ning teenuse müügi- ja turundustegevuse arendamiseks ja elluviimiseks veel 91 489,50 eurot, kirjutas Postimees tänavu talvel.
Kurioossel kombel maalis ilmeka pildi sellest, kui hoogsalt Lastik raha küsides EASile valetas, tema firma ise. Nimelt laekus 2019. aasta jaanuaris Harju maakohtu postkasti GTS Expressi, selleks ajaks FL Transpordiks nimetatud firma pankrotiavaldus, millele oli alla kirjutanud toonaseks ainsana firma juhatusse jäänud Marko Lastiku vend Erki Lastik. Marko Lastik ise oli FL Transpordi tolmu jalgadelt pühkinud 2018. aasta augustis.
Pankrotiavalduses tunnistas ettevõte, et Vene turu ärakukkumise tõttu oldi juba viimased paar aastat küliti maas ning eriti hulluks muutus ettevõtte olukord 2018. aastal – samal aastal, kui EASilt raha küsiti. Lastiku jutule kirjutas hiljem kõhklematult alla ka ettevõtte majandusliku seisuga tutvunud pankrotihaldur.
Sügavalt makseraskustes firma kasseeris EASilt 2018. aasta augustis 58 709 eurot toetusraha ja sama aasta novembris, napilt kaks kuud enne pankrotiavalduse esitamist veel 118 093 eurot. Kuid veel enne seda oli vaja EASile näidata, et käib hoogne tootearendus. Alltöövõtjaid oli kaks: IT-arendaja Almic OÜ ja disainile keskendunud Jan Tomson Disain OÜ. Just nende osalusega hakkaski hoogne arvemäng, mida eksperdid nimetavad ka raharingiks, kirjutas Postimees.
Nimelt kandis Lastikuga seotud firma esmalt käibevahendeid FL Transpordile. See kandis sisuliselt sama summa edasi alltöövõtjatele, Almicule ja Jan Tomson Disainile. Peagi kandis Lastikuga seotud teine firma samas suurusjärgus summad tagasi FL Transpordile, kes siis omakorda tagastas raha algselt arvelduskrediidina raha andnud Lastiku esimesele firmale. Raharingi korrati, ja kõike sama päeva jooksul. Tulemus oli see, et FL Transpordil olid tekkinud maksed väidetavatele alltöövõtjatele, mida sai EASile näidata toetuskõlblike kuludena.
Kui aga FL Transpordi suhtes algas pankrotimenetlus, ei vaevunud Lastik EASi sellest isegi mitte teavitama, sellest sai lahke rahastaja ise teada juhusliku monitooringu käigus Riigi Teatajas avaldatud kandest.
Kui EAS sai teada FL Transpordi pankrotimenetlusest, tegi ta selle peale toetuse osalise tagasinõudmise otsuse. Nimelt leidis EAS, et FL Transport on siiski lubatud tegevusi arendama hakanud ning firmal tuleb väljamakstud toetusrahast tagastada vaid 25 protsenti ehk 44 200 eurot. Siiski jäi ka see summa EASile unistuseks, kuna Lastik lahendas pankroti kompromissiga, mille järgi pidi tema firma hüvitama võlausaldajatele vaid 2,5 protsenti nõuetest. Nii saigi EAS tagasi vaid 1105 eurot.
Tänavu veebruaris, kui Postimees artikli avaldas, kinnitasid süüasja osalised, et pole seadust rikkunud. Nüüd süüasja kohtusse saatmise järel ei soovinud kriminaalasja osalised teemat täiendavalt kommenteerida, vaid Jan Tomsoni kaitsja Silver Reinsaar kinnitas, et Jan Tomsonit ja Jan Tomson Disain OÜd ei ole alust milleski süüdistada.
«Erinevalt ajakirjandusest pole prokuratuur ise seni üldse huvi tundnud, mida on Jan Tomsonil süüdistuses esitatud etteheite kohta kosta. Vaatamata minu taotlusele ei antud neile kohtueelses menetluses kohast võimalust süüdistuse esemeks olevaid sündmuseid kommenteerida ning süüdistuse sisule vastavat kahtlustust ei ole selle tulemusena Jan Tomsonile ega Jan Tomson Disain OÜ-le kohtueelses menetluses esitatudki,» rääkis Reinsaar.
«Prokuratuuri taolist tegevust, kus asi saadetakse kohtusse ilma, et isikud saaksid võimalust süüdistuse eseme suhtes ütluseid anda, peame me erakordselt pahatahtlikuks ja väga ebaõiglaseks. Seaduse järgi on kahtlustataval õigus anda ütluseid, kuid seda õigust otsustas prokuratuur kohtueelses menetluses rikkuda ning seda vaatamata minu sellekohasele taotlusele,» ütles Reinsaar.
«Mõistame ajakirjanduse huvi kohtuasja vastu, kuid kujunenud olukorras me siiski ei pea kohaseks avada oma täpsemat positsiooni ka meedia vahendusel. Kuivõrd prokuratuur kohtueelses menetluses minu kliendi selgitusi ära kuulata ei soovinud, jätab minu klient oma sellekohased selgitused avaldamiseks kohtuistungil. Palume mõista, et minu kaitsealune on prokuratuuri käitumisest äärmiselt šokeeritud,» lisas kaitsja.