Kuidas poisid tänavalt viisid Berliini muuseumist aiakäruga kaasa hiiglasliku kuldmündi...

Berliini muuseumist varastatud miljoneid väärt kuldmünt, mida vermiti vaid viis eksemplari. Foto: Reuters

Lähiajaloo üks kurioossemaid kullarööve leidis aset 2017. aastal Berliinis, mil kaks igas mõttes tavalist noormest murdsid suurema vaevata sisse mainekasse Bode muuseumisse. Sealt viidi endaga kaasa näitusel olnud 100-kilogrammine kuldmünt, mille väärtus oli toona umbes neli miljonit eurot.

2008. aastal vermis Kanada rahapaja The Royal Canadian Mint viis Big Maple Leaf (tõlkes suur vahtraleht) mälestusmünti. Mündi ühel küljel on Kanada sümbol – vahtraleht. Teisel aga kuninganna Elizabeth II portree. Müntide diameeter oli enam kui pool meetrit ning nad kaalusid 100 kilogrammi tükk. Mündi nimiväärtuseks oli miljon Kanada dollarit, kuid see sisaldas nii palju puhast kulda, et selle tegelik väärtus oli nominaalsest kuus korda suurem.

Üks müntidest oli erakollektsionääri poolt numismaatiliste väljapanekute poolest tunnustatud Bode muuseumisse hoiule antud. 2017. aasta 27. märtsi esimestel tundidel murdsid kaks nõbu Ahmed ja Wissam Remmo aga muuseumi turvateenistuse riietusruumi aknast sisse ning väljusid mõne minuti möödudes sama teed mööda. Lahkudes oli neil juba kaasas 100 kilogrammi kaaluv kuldmünt.

Berliini muuseumisaarel asuv Bode muuseum on tuntud oma rikkaliku mündikogu poolest, kuhu kuulub üle 500 000 eksponaadi, nende seas 100 000 Antiik-Kreeka ja umbes 50 000 Rooma münti. Foto: Shutterstock

Kuidas see nõbudel õnnestus?

Münti hoiti klaasvitriinis, mis osutus aga haamrilöökide vastu ebakindlaks kaitseks. Pärast mündi kättesaamist veeretasid vargad selle kaasa võetud rula abil tagasi sama aknani, kust nad olid sisse roninud. All tänaval ootas eelnevalt valmis pandud aiakäru, milles jätkus mündi teekond läbi läheduses asuva pargi kelmide autoni.

Õigupoolest oli kurjategijaid kokku kolm. Kolmas kaasosaline oli Remmo nõbude lapsepõlvesõber Denis, kes oli veidi aega enne röövi Bode muusemis turvamehena tööle asunud. Tema informeeriski oma sõpru puudujääkidest muuseumi häiresüsteemis.

Mündi kadumisest teatati politseile umbes 30 minutit pärast röövi. Selleks ajaks olid vargad mõistagi ammu sündmuskohalt pagenud. 27. märts oli viimane kord, mil münti nähti – seda pole leitud tänaseni ning tõenäoliselt jääb see münt igavesti kadunuks.

Vargad tabati videosalvestiste, pealt kuulatud kõnede ning kuldosakeste abil, mida leiti nii varaste kasutatud sõidukist kui ka nende riietelt. Kahjuks viitab kuldosakeste leidmine ka sellele, et hiiglaslik münt saeti esimesel võimalusel tükkideks ning sulatati ära.

Vargad lõpetasid trellide taga

Uurijad avastasid Wissam Remmo telefonist ka ulatusliku internetiotsingu ajaloo, mille keskmes olid suurte kuldesemete lahtivõtmise tehnikad. Politseis tekitas varakult kahtlusi ka tõik, et muuseumi turvamehena töötanud Denisi nähti mõned päevad pärast röövi luksuskaupu ostmas.

2020. aastal mõisteti mõlemad nõod kuriteos süüdi. Kummalgi tuleb vangis veeta neli ja pool aastat, kaasosaline Denis läks trellide taha kolmeks aastaks ja neljaks kuuks. Olgu märgitud, et kuna Ahmed oli röövi ajal 18 ja Wissam 20, siis koheldi neid kohtupingis leebemalt. Esialgse kahtlustuse kohaselt oli nõbudega kaasas ka kolmas sugulane, Wayci Remmo, kuid kohtunik leidis, et tema vastu esitatud tõendid ei olnud veenvad.

Mõlemad Remmod peavad tasuma 3,3 miljoni euro suuruse trahvi, et kompenseerida mündi väärtust. Denisile määrati kuriteole kaasaitamise eest 100 000 euro suurune trahv.

Kulda investeerimine on täna lihtsam kui kunagi varem! Tutvu meie investeerimistoodete valikuga SIIN!