Skip to footer
Päevatoimetaja:
Angelina Täker
Saada vihje

Kohtus endist juhtkonda võitnud logistikafirma: see oli kuritegu, mitte äritüli

Via3L Spedition veok.

Logistikaettevõtte Via3L Spedition juhatuse liige Raul Otsa ütles ettevõtte kasuks langetatud kohtuotsuse kohta, et tal on hea meel, et ringkonnakohus tuvastas, et firma eksjuhid kantisid firma tühjaks ning et see polnud tavapärane äritüli, nagu väitis vastaspool.

«Ringkonnakohus on hästi aru saanud, mis tegelikult toimus,» ütles Otsa Postimehele. Ta toonitas, et see pole veel jõustunud kohtuotsus, sest süüdimõistetud firmajuhid võivad seaduse järgi selle riigikohtusse edasi kaevata.

Täna sai avalikuks, et Via3L Spedition eksjuhid Elmer Maas ja Lauri Latt mõisteti ringkonnakohtus usalduse kuritarvitamises süüdi. Varasemas kohtuastmes olid nad õigeks mõistetud.

Äripäeva teatel mõistis teise astme kohus neile kaheaastase vanglakaristuse, mis jääb täielikult täitmisele pööramata, kui nad ei pane kolmeaastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Lisaks peavad nad solidaarselt tasuma 42 000 eurot Via3Li omanikele.

Üks kohtuasi veel käib

Otsa sõnul on kohtus pooleli tsiviilasi, mille käigus loodab ettevõte saada suurema rahalise hüvituse. Ringkonnakohtus välja mõistetud 42 000 eurot puudutab Otsa sõnul vaid firma ekstöötajatele ebaseaduslikult makstud boonuseid.

Äripäev kirjutab, et boonused olid mõeldud firma töötajate mõjutamiseks, et nad lahkuksid Via3Lst ja asuksid tööle Maasi ja Latti loodud uude firmasse, mis tegutses samas valdkonnas.

«Mõisteti välja otsene varaline kahju, mis oli seotud töötajatele ebaseaduslike ja põhjendamatute boonuste tasumisega,» sõnas Otsa. Tema sõnul oli see vaid pisku tegelikust kahjust.

Via3L soovib saada kohtu all olevatelt eksjuhtidelt ligi üheksa miljonit, kuid täpne summa pole veel teada, sest selle selgitab välja finantsekspertiis.

Elmer Maasi ja Lauri Latti kaitsja vandeadvokaat Oliver Nääs ütles Postimehele, et ei nõustu kohtuotsusega ning see kaevatakse kindlasti edasi. «Usun, et riigikohus võtab asja ka menetlusse, sest Eesti kohtupraktika on sarnaste usalduse kuritarvitamise süüdistuste hindamisel vähene ja vajab täpsemat tõlgendamist – seda näitab kas või asjaolu, kui erinevale seisukohale on selles süüdistuses jäänud maakohus ja ringkonnakohus,» ütles Nääs.

Kommentaarid
Tagasi üles