Swedbank: kevadel tärkas ehituses lootusrikkus, tänaseks on see aga kustunud

Rõuge priitahtlike pritsimeeste uue pääste­depoo majakarp. Foto: Tomi Saluveer

Kui kevadel näitas ehitusettevõtjate kindlustunne paranemise märke, siis viimastel kuudel on näitaja pidevalt halvenenud, kirjutab Swedbanki ökonomisti Marianna Rõbinskaja ehitusturu languse kommentaaris.

Eestis tehtud ehitustööde mahu langus süvenes teises kvartalis. Aastases võrdluses ehitasid ehitusettevõtted teises kvartalis 14 protsenti vähem. Ehitusmaht langes nii hoonete kui ka rajatiste ehitusmahu vähenemise tõttu. Teises kvartalis ehitati hooneid 16 protsenti ja rajatisi 11 protsenti vähem võrreldes eelmise aasta sama ajaga.

«Kui hoonete ehitusmaht on langenud alates eelmise aasta teisest kvartalist, siis rajatiste ehitusmaht pöördus langusesse alles tänavu teises kvartalis,» märkis Rõbinskaja pressiteates.

Teise kvartali algul näitas ehitusettevõtete kindlustunne paranemise märke, kuid mais pööras see taas langusesse ning halvenes veelgi juulis. «Ehitussektorit mõjutab üldine nõudluse vähenemine majanduses. Ettevõtete ja ka majapidamiste soov teha investeeringuid on kõrgete intressimäärade keskkonnas vähenenud. Lisaks üldisele majanduse jahtumisele ja nõrgale väljavaatele ei lisa ka olukord Põhjamaade ehitusturul siinsetele ehitusettevõtetele liialt optimismi,» selgitas ökonomist.

Konjunktuuriinstituudi uuringu järgi oli ettevõtete osakaal, kelle jaoks ebapiisav nõudlus piirab ehitustegevust, tõusnud teises kvartalis veidi üle 60 protsendi. See on samas suurusjärgus nagu pandeemia alguses. «Majanduse jahtumise taustal on ehituse hinnakasv tipust alla tulnud ja ehitusettevõtted vajavad vähem töötajaid,» nentis Rõbinskaja.

Swedbanki ökonomist tõi välja, et eelmistel aastatel väljastatud ehituslubade suur arv ja nõudlus eluaseme järele kajastub tänavu valmivate eluruumidena. Selle aasta teises kvartalis valmis Eestis veidi üle 2100 eluruumi, mis oli 12 protsenti rohkem kui aasta varem. Esimeses poolaastas valmis sealjuures ajaloo suurim arv eluruume.

Võrreldes eelmise aastaga valmis selle aasta kuue kuuga 39 protsenti rohkem eluruume. Ehituslubade arv on aga kuue kuuga enam kui kolmandiku võrra langenud. Teises kvartalis väljastati ehitusluba 855 eluruumile, mis teeb aastaseks languseks ligi 40 protsenti. Viimati oli ehituslubade arv sellest madalam 2015. aasta esimeses kvartalis.

Mitteeluruume ehitati mahu poolest teises kvartalis 7 protsenti vähem võrreldes eelmise aasta sama ajaga. Ehitusluba saanud mitteelamute maht oli 3 protsenti suurem võrreldes aastataguse sama ajaga. Võrreldes 2021. aasta tipuga väljastati ehituslube mahu poolest aga veerandi võrra vähem.

Korterite pakkumine on Rõbinskaja sõnul eelmise aastaga võrreldes suurem. Nimelt oli kinnisvaraportaali kv.ee statistika järgi korterite müügipakkumisi Eestis juuli seisuga 60 protsenti ning Tallinnas ligi kolmandiku võrra rohkem kui eelmisel aastal samal ajal. Ka uusarenduste pakkumiste arv on ökonomisti sõnul eelmise aasta madalseisust taastunud. Uusarendusi oli pealinnas ja selle lähiümbruses teises kvartalis müügis 70 protsenti rohkem võrreldes aastataguse sama ajaga.

Korteritehingute arv on Rõbinskaja sõnul kukkunud, kuna kõrged intressimäärad on vähendanud investeeringuid kinnisvarasse ning pannud majapidamisi oma ostuotsuseid hoolikamalt läbi mõtlema. «Samas on korterite keskmine hinnakasv aastases võrdluses vaid aeglustunud ning olulist hinnakorrektsiooni on õnnestunud vältida peamiselt tugeva tööjõuturu tõttu. Vaatamata palga ostujõu langusele ning laenukulude kasvule on soodne olukord tööturul võimaldanud majapidamistel võetud laenukohustustega hästi hakkama saada,» selgitas ta.

Swedbanki arvutuste järgi on kinnisvara taskukohasus viimase paari aastaga oluliselt halvenenud. Seda on ökonomisti sõnul mõjutanud nii kinnisvarahindade hoogne kasv, üldine elukalliduse tõus, aga ka kerkivad intressimäärad. «Samas on inflatsiooni aeglustumisega majapidamiste üldine ostujõud hakanud kasvama, korterite hinna ja palga suhe paraneb ning intressimäärad on jõudnud tipu lähedale, mistõttu on korterite taskukohasus nüüdseks põhja saavutanud,» lisas Rõbinskaja.