Eesti ehitussektor kukub kolinal

Ehitus. Foto: Meelis Meilbaum

Statistikaameti andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted 2023. aasta teises kvartalis Eestis ja välisriikides püsivhindades kokku 12 protsenti vähem kui aasta varem samal perioodil, kusjuures ainult kohalikku ehitusturgu arvestades vähenes ehitusmaht 14 protsenti.

Eesti ehitusettevõtted ehitasid 1,019 miljardi euro eest, sellest hooneid 646 miljoni ja rajatisi 373 miljoni euro eest. Eelmise aasta teise kvartaliga võrreldes ehitati hooneid 13 protsenti ning rajatisi – teed, sillad, sadamad, magistraaltorustikud, side- ja elektriliinid, spordiväljakud – 9 protsenti vähem, teatas amet.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Merike Sinisaare sõnul mõjutab ehitusturgu jätkuvalt nii ehitushindade kasv, intressimäärade tõus kui ka tarbija kindlustunde vähenemine. «Kui hoonete ehitus on liikunud langustrendis juba alates 2022. aasta teisest kvartalist, siis nüüd pöördus langusesse ka rajatiste ehitus,» nentis Sinisaar.

Kohalikku ehitusturgu mõjutas enim hoonete ehitusmahtude vähenemine ja seda peamiselt hoonete remondi- ja rekonstrueerimistööde vähenemise tõttu. Rajatiste puhul vähenes nii uusehituse kui ka remondi- ja rekonstrueerimistööde maht.

Välismaal tegutsevate Eesti ehitusettevõtete ehitusmaht suurenes eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes ligi poole võrra. Seal suurenes nii hoonete kui ka rajatiste ehitamine. Välisriikides tehtud ehitustööde osatähtsus kogu ehitusmahus oli 8 protsenti, aasta varem 5 protsenti.

Ehitisregistri andmetel lubati kasutusse 2113 uut eluruumi ehk 12 protsenti rohkem kui aasta varem. Ligi pooled, 43 protsenti valminud eluruumidest asuvad Tallinnas, järgnevad Tartumaa 24 protsendiga ja Tallinna lähiümbruse vallad 19 protsendiga.

Nõudlus uute eluruumide järele väheneb. Ehitusluba väljastati 885 eluruumi ehitamiseks, mida on 41 protsenti vähem kui aasta varem. Eelistatuim elamutüüp oli eramu.

Kasutusse lubati 214 mitteelamut kasuliku pinnaga 136 700 ruutmeetrit. Enim lisandus uut tööstus-, büroo- ja kaubandushoonete pinda. Võrreldes mullusega kasutusse lubatud mitteelamute pind suurenes, kuid maht vähenes.

Luminori peaökonomist Lenno Uusküla tähelepanekud:

Ehitussektori taastumine on edasi lükkunud

Ehituse väikseid mahte võrreldes aastaga varasemaga näeme eelkõige sellepärast, et eelmisel aastal ei julgetud teha plaane.

Täpselt aasta tagasi, eelmise aasta augustis, oli elektri hind teinud enneolematuid rekordeid. Muretseti tõsiselt kuidas talvel hakkama saadakse. 2023ndasse aastasse ei julgetud plaane teha.

Eestis on hoonete ja rajatiste ehitamine kukkunud veidi rohkem kui välismaal.

Eesti hoonete ja rajatiste ehitus on langenud 2022. aasta tipust 16,7protsenti, siis kokku ehitusmaht on langenud 15,9 protsenti. Kõige tugevamini on langenud tipust just Eestis hoonete ehitus, seda tervelt 23 protsenti. Rajatiste ehitusmahtude vähenemine on olnud minimaalne kui kõrvale jätta mõned erandlikult tugevad kvartalid.

Investeeringuid ei julgeta teha.

Kui hinnatõusu ootuses tarbiti ennaktempos siis hinnatõusu raugedes ei ole vaja enam kiirelt tarbida ja on aega mõelda ja planeerida. Kuna säästude ja palga ostujõud on väiksem, siis vaadatakse üle ka kõik investeeringud, sealhulgas kodu renoveerimise ja uue kodu ehitamise plaanid. Sama on paljude ettevõtetega. Paljude kasumid on väikesed ja kuna nõudluse taastumine on olnud vaevaline, siis ei julgeta teha investeeringuid.

Kevadeks paranes kindlustunne, kuid alates kevadest on vaid negatiivsed arengud.

Kuigi kevad andis lootust uuteks positiivseteks arenguteks majanduses, siis alates varasuvest on majanduslik kindlustunne taas languses. Eriti tugevalt on kannatanud majanduse väljavaade Euroopas. Kõige hullemini on läinud aga meie olulisel kaubanduspartneritel.

Eesti majandus kannatab tugevalt.

Eestis on terve majanduse taastumine on läinud oodatust palju vaevalisemalt. Euroopa languse taustal on meie kindlustunne jätkuvalt virelemas ning positiivset on praeguses hetkes vähe. Seepärast tehakse ka praegu vähem plaane tulevasteks ehitusprojektideks ning kiiret taastumist oodata ei ole.

Riigi investeeringud peavad jätkuma.

Riiklikke investeerimisprojektidega on vaja jätkata. Riigi ehitusmahtude puhul saab osaliselt arvestada erasektori nõudlusega. Kui erasektor ei ehita, siis on riigil võimalik võtta ette suuremaid projekte sest ehitusturul on ehitamise jõudlust rohkem