Ideaalne tulevikutöötaja on nn T-kujulise kompetentsiga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ideaalne tulevikutöötaja on T-kujulise kompetentsiga, tal on süvateadmised vähemalt ühel erialal ning oskus mõista ja omavahel siduda erinevaid distsipliine, selgub arengufondi analüüsist «Väliskeskkond 2020, olulised trendid ja nende tähnedus Eestile.»
Lisaks eriala valdamisele oodatakse tuleviku töötajalt analüüsi kohaselt oluliselt paremat «pehmete oskuste» valdamist, nagu suhtlusoskust, erinevate kultuuride taju ja nendega kohanemist .
Tulevikutöökoha kriitilisemad oskused on sotsiaalne intelligentsus, loov ja kriitiline mõtlemine, hea koostöövõime. Neid oskusi ja T-kujuliste kompetentside teket on vaja arendada nii tänasel kui ka tulevasel tööjõul, et edaspidi struktuurset tööpuudust vähendada.
Kõikjal maailmas on puudu juhte, teadus- ja arendustöötajaid, tippspetsialiste, insenere, tehnikuid ning tegemist ei ole pelgalt Eesti murega, nagu teinekord paista võib. Samal ajal seisavad arenenud riigid silmitsi suure tööpuudusega. Seni on analüüsi kohaselt inimeste hariduse ebasobivuse suurimaks põhjustajaks nõutavate oskuste pidev ja kiirenev muutumine.
Sobiva tööjõu nappus ja talentide juhtimine on rahvusvaheliste suurettevõtete üheks põhimureks, neist ligi pooled tunnistavad, et 2011. aastal kasvasid talentide palkamisega seotud kulutused.
Suured ebakõlad tööjõu pakkumise ja nõudluse, töötajate oskuste ja tööandjate vajaduste
vahel näitavad, et kõikjal maailmas on mureks haridussüsteemi toimimine. Haridusasutused pole oma korralduse, õppe sisu ja kvaliteediga suutnud kaasas käia tööturu vajaduste muutustega.