Miljardid? Aga kellele? Rahandusminister ei pea toetuste üle ühtset arvepidamist oluliseks

Sendid Foto: Elmo Riig / Sakala

Riigikontroll tõi ligemale kuu aega tagasi välja suure probleemi: Eestis on jagatud miljardite eest toetuseid, kuid kuskilt pole aru saada, kui palju ja miks mingid ettevõtted või asutused riigilt raha saanud on. Riigikontroll nägi ühe võimaliku lahendusena, et toetuste info koondataks ühte kohta kokku, kuid rahandusminister Mart Võrklaev seda varianti ei poolda.

Rahandusminister Mart Võrklaeva hinnangul ei pruugi ettevõtete rahalise toetamise ühtse andmekogu loomine olla võimalik ega ka mõistlik, sest toetusi annavad erinevad asutused ning ka toetused ja toetamise vormid on eriilmelised.

«Eelkõige tekib küsimus, millist eesmärki uue andmekogu loomine annaks ja kas see oleks proportsionaalne meede, arvestades seda, et iga täiendav aruandluskohustus toob kaasa bürokraatia kasvu ning iga IT-arendus hammustab suure tüki riigieelarvest,» kirjutab rahandusminister vastuskirjas riigikontrollile.

Rahandusministeerium leiab, et olemasolevad andmekogud annavad üsna hea pildi toetuste jagamise kohta, kuid nõustub, et kindlasti on võimalik olemasolevate andmete ja nende töötlemise kvaliteeti parandada ning kaaluda erinevate andmekogude vahel liidestuste arendamist.

Riigikontrolli analüüsiosakonna peakontrolör Märt Loite saatis juulikuu alguses rahandusministrile märgukirja, kus käsitleb probleeme ettevõtete rahalise toetamise andmestiku terviklikkuse ja kasutatavusega.

Peakontrolör palus kirjas ministrit pöörata tähelepanu praktilistele kitsaskohtadele, mis takistavad ettevõtete toetuste kujundajatel ning rakendajatel olla kursis sellega, kellele, millisest allikast ja millises mahus toetusi juba antud on. Praegune olukord pärsib peakontrolöri sõnul läbimõeldud ja läbipaistvat ettevõtete toetamist.

Riigikontrolli hinnangul tuleb lisaks riigiabi registri puuduste kõrvaldamisele mõelda, kuidas luua riigilt ettevõtetele antavatest toetustest täielikku pilti, sest ka riigiabi registri puuduste likvideerimise korral ei oleks sinna koondatud kõik toetusandmed.

Rahandusministeerium on üldjoontes nõus, et ülevaade riigi tegevusest ettevõtjate toetamisel on vajalik ja tagab avaliku sektori vahendite kasutamise läbipaistvuse.

Samas märkis minister Võrklaev, et riigiabi ja vähese tähtsusega abi registri eesmärk ei ole kõikide toetuste kohta andmete kogumine, vaid ainult selliste andmete, mis on abi andja käsitletud riigiabina või vähese tähtsusega abina. Näiteks ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) raames antavat abi põllumajandusse ei loeta Euroopa Liidu õiguse järgi riigiabiks, mistõttu ei ole vastavad abimeetmed riigiabi registrisse kantud.

Kokkuvõtlikult leiab rahandusministeerium, et riigikontrolli tõstatatud küsimused on olulised. «Riigi poolt ettevõtjatele antavate toetuste andmed peavad olema lihtsalt kättesaadavad ja töödeldavad ning riik on viimastel aastatel teinud ka olulisi samme selleks, et andmete kvaliteeti ja kättesaadavust parandada, nende tegevustega ka jätkatakse,» rõhutab rahandusminister.

Võrklaeva sõnul on see, mil viisil valdkondlikke andmeid paremini koondada, tuleviku kaalumiskoht. «Kas täiendav aruandluskohustus, kaasnev bürokraatia ja IT-arenduskulud kaaluksid üles saadava kasu?» küsib ta lõpetuseks.