Riigikontroll rahandusministrile: ettevõtetele on jagatud miljardeid, aga keegi ei tea, kellele ja kui palju

Riigikontroll. Foto: Peeter Langovits

Riigikontrolli analüüsiosakonna peakontrolör Märt Loite saatis kolmapäeval rahandusministrile märgukirja, millest ilmneb, et riik on andnud ettevõtetele eri kanalitest miljardeid eurosid, kuid selle üle puudub ühtne andmestik ning kontroll, ehk keegi ei tea, kellele ning kui palju raha on antud.  Isegi riigikontroll ei ole saanud kätte kõiki vajalikke andmeid.

«Riigikontrollile nähtub, et riik on viimase 10 aastaga andnud kümnete eri asutuste kaudu enam kui 36 000 Eesti ettevõttele rohkem kui 4 miljardit eurot, kuid jätnud andmete puudulikkuse ja toetusandjate vähese koostöö tõttu kasutamata selle majanduspoliitika hoova täieliku potentsiaali. Riik saaks anda ettevõtetele soovi korral hoogu palju täpsemalt (innustada sektoreid erinevalt, tiivustada tulutoovaid tegevusi, stimuleerida soovitud tulemusi), kui toetuspoliitika kujundajate käsutuses oleks terviklikum ja usaldusväärsem info senise abi ning selle mõju kohta,» seisab märgukirjas.

Need on ettevõtted, mis on riigilt enim toetust saanud: 

Peakontrolör toob rahandusministrile saadetud kirjas välja peamised probleemid, mis on seotud ettevõtete toetamise andmetega:

1. Riigikontroll tuvastas riigiabi registri kui toetustekeskse infosüsteemi abil ligi 50 riigiasutust, sihtasutust, ametit, riigi äriühingut, kohaliku omavalitsuse asutust jm avaliku sektori üksust, kes on ettevõtete toetamiseks raha jaganud, kuid kelle andmed antud toetuste kohta ei ole täielikud ega usaldusväärsed, sest abi andjad kasutavad raha jagamise üle arvepidamiseks erinevaid printsiipe. Osa toetusandjaid esitab riigiabi registrisse vaid ettevõtetele määratud toetussummad, teised aga kajastavad ka tegelikke väljamakseid. Samuti ei korrigeerita sageli andmeid tagantjärele tegelikkusele vastavaks, näiteks tagasinõuete ja -maksete korral.
2. Ettevõtteid toetavaid asutusi on ilmselt rohkem, kuid nende hulk ei ole teada, sest kõik toetusandjad ei esita andmeid riigiabi registrisse. Näiteks ei pruugi olla tõene registri info, et viimase 10 aastaga on ettevõtteid toetanud vaid väiksem osa kohalikest omavalitsustest. Riigikontrollile nähtus, et riigiabi registrit ei täideta muu hulgas vähese teadlikkuse tõttu: toetusandjad ei ole kursis, et andmed toetuste kohta tuleb üldse kuhugi saata. Osa toetuste andjaid tõdes ka, et nad ei tea, kui järjepidevalt ja mille alusel andmeid riigiabi registrile esitada.
3. Toetusandmete sisestamine riigiabi registrisse on veaohtlik ning koormav nii abi andjale kui ka registri vastutavale töötlejale rahandusministeeriumile. Andmete liikumine toetusandja ja registri vastutava töötleja vahel ei ole valdavalt automatiseeritud ning toimub käsitööna, mis on aja- ja töömahukas ning võib kaasa tuua eksimusi andmetega ümberkäimisel ja ebatäpsusi registris.
4. Lisaks riigiabi registri puuduste kõrvaldamisele tuleb mõelda, kuidas luua riigilt ettevõtetele antavatest toetustest täielikku pilti, sest ka riigiabi registri puuduste likvideerimise korral ei oleks sinna koondatud kõik toetusandmed. Riigiabi reeglite põhjal jäävad riigiabi registrist välja mitmed toetusvaldkonnad, mille meetmetest ettevõtted raha saavad; toetuse andjatel endil on aga info kogumisel erinevad eesmärgid ning talletamiseks erinevad süsteemid. Vajadust teabevahetuse süsteemseks korraldamiseks ei ole seni nähtud.
   • Keskne riigiabi register ei olegi mõeldud instrumendina, mis koondaks ettevõtete toetuste andmed, et riik saaks nende põhjal kujundada täpsemaid ja mõjusamaid toetusmeetmeid. Riigiabi register on loodud eelkõige Euroopa Liidu reeglite järgi antud riigiabi kohta Euroopa Komisjonile raporteerimiseks ja vähese tähtsusega abi arvestamiseks.
   • Riigiabi registrist jäävad välja toetused erandina käsitletavatele valdkondadele, nagu põllumajandus, kalandus, metsandus ja transport, sh näiteks vaadeldud perioodil pea kolmandik keskkonnainvesteeringute keskuse antud toetusi.
   • Iga toetusandja koondab toetusinfo oma vajadustest ja äranägemisest lähtuvalt erineval kujul, milleks võivad olla näiteks kliendihaldussüsteem, raamatupidamis­andmed ja vabas vormis Exceli tabelid. Mõnel juhul sisaldavad toetuste infot vaid asjaomase ministri käskkirjad ja määrused, mis on kohati kättesaadavad dokumendihaldussüsteemis PDF-failidena.
   • Osa riigiabi registris kajastatud toetusi ei sisaldu omakorda toetust andnud asutuse infosüsteemides või ei ole raamatupidamisandmetest väljavõetavad: näiteks maksusoodustused või osutatud teenused, kus raha toetuse andja ja saaja vahel ei liigu. Samas käsitleb sellise soodustuse/teenuse mõju rahalise toetusena Euroopa Liidu riigiabi reeglistik.

«​Riigikontroll soovitab Teil kui rahandusministril koostöös asjaomaste ministritega leida andmete kogumise ja kasutamisega seotud kitsaskohtadele lahendused, et ettevõtetele suunatud toetuste kujundajatel ning rakendajatel oleksid paremad võimalused olla kursis, kellele, millistest allikatest ja kui palju on abi eraldatud; et jagada rahalist tuge läbipaistvalt ja kaalutletult ning veenduda eraldatud toetuse kasus nii ettevõtetele kui ka riigile.

Riigilt ettevõtetele suunatud toetuste tervikinfo koondamine ja analüüs, sh ülevaate omamine välistoetuste ja riigisisese raha rollist abi andmisel, soodustab riigikontrolli arvates ka Euroopa Liidu toetuste kavakindlat ja mõjusat rakendamist,» seisab rahandusministrile saadetud kirjas.