VASTULAUSE ⟩ Tiit Riisalo: riik tahab ettevõtjatele anda miljoneid. Palun, tulge ja küsige

Tiit Riisalo sõnul tuleb haridus- ja tööelust kõrvale jäänud noored üles leida Foto: Taavi Sepp

Meil tuleb kogu senine Ida-Virumaa majandus ümber kujundada. Pingutame, et selleks antud euroraha ei läheks tuulde, kirjutab majandus- ja IT-minister Tiit Riisalo vastuseks Postimehe 21. juuni artiklile «Valitsust ähvardab Ida-Virumaal 100-miljoniline läbikukkumine».

Postimees kirjutas, et valitsust ähvardab läbikukkumine, raha on üle. Mis üldiselt on ju hea uudis – üle saja miljoni euro Õiglase ülemineku fondi (ÕÜF) raha otsib tublisid tegijaid, et Ida-Virumaal toetada suurinvesteeringuid. Hea näide ühest suurest investeeringust ongi NEO magnetitehas, mille avamist lähen järgmisel nädalal mitmepäevasel Ida-Viru külaskäigul ka oma silmaga vaatama.

Meil tuleb ümber kujundada kogu senine Ida-Virumaa põlevkivitööstusele orienteeritud majandus ja see muutus algab ettevõtjatest, töökohtadest, keskkonnast. Samas on meil tõesti mure ja selle tõstatamise eest tuleb Postimeest tänada. Ka meie soovime, et neid ettevõtjaid ja ettevõtlikke inimesi, kes sooviksid Ida-Virumaal midagi ära teha, oleks rohkem.

Korraks pisut arvudest – võib-olla tekitab huvi.

Euroopa Liit on Eestile ÕÜFist andnud 340 miljonit eurot. Seda raha on elaniku kohta rohkem kui ühelgi teisel ELi riigil. Sellest summast läheb omakorda lõviosa just Ida-Virumaa ettevõtlusesse, kokku 273 miljonit eurot. Postimehes kirjeldatud 153 miljonit eurot sellest on mõeldud suurinvesteeringute toetamiseks. Kohe-kohe avaneb veel 40 miljonit eurot konkurentsivõime kasvatamiseks ja töökohtade loomiseks: 15 miljonit eurot väikese ja keskmise suurusega ettevõtete investeeringute toetuseks ja 25 miljonit eurot arendustegevusele ja innovatsioonile energeetika- ja tööstusettevõtetes, et toetada rohelisemate toodete, teenuste ja tehnoloogiate turule tulekut. Ja nii edasi.

Kuigi sellele rahale tublide peremeeste leidmisega on kiire, siis olukord pole päris nii trööstitu, nagu Postimehe loo algusest võib jääda mulje. Rahajagamise tähtaeg ei ole mitte tänavuse aasta lõpuni, vaid 2026. aasta augustini. Milleni, tõsi, ei ole ka just ülemäära kaua aega jäänud. Samas on ootus, et 70 protsenti ÕÜF rahast leiab sel aastal omaniku, sest siis oleks veel aega kaks ja pool aastat projekti ka ellu viia. See, et meil on suurinvesteeringutele ligi poole jagu taotlusi soolas, on ju ühest küljest hea. Ent siiski, saaks ka paremini. Riik tahab ettevõtjatele anda miljoneid. Palun, tulge ja küsige. Teeme selgeks, kuidas ja milliseid võimalusi saab teie Ida-Viru investeeringule ÕÜF eelarvest pakkuda.

Et aga olukorda pisut selgust luua, tuleks selgitada selle tausta. Kui Eesti esitles Euroopa Komisjonile oma õiglase ülemineku plaane, siis oli meil eeltöö tehtud ja potentsiaalsed projektid Ida-Virumaale kaardistatud. Väljavaade oli hea ja paistis, et raha jääb puudugi. Sõjaga läksid mitmed lootustandvad projektid aga lörri. Ja mis toimub praegu? Ameeriklastel on selle kohta asjakohane fraas: «In this economy?» Nii kaaluvad praegu paljud ettevõtjad riske, mida nende jaoks ükski toetusraha ei kompenseeri.

Kõigele sellele vaatamata on läheb Eestil võrreldes teiste Euroopa liikmesriikidega paremini. Sellal, kui mujal tegeletakse alles eeltööga, oleme meie üks esimesi, kes ÕÜFi on ellu rakendanud ja maksab juba toetusi välja.

Nii et venitamises ei maksa riiki süüdistada. Vastupidi, riik on teinud vajalikud sammud, et meile antud raha ei läheks tuulde.

Kui me tahame, et ÕÜFi raha täidaks oma eesmärki ja looks kliimasõbralikuma ning tugevama majandusega Euroopa, tuleks selle tähtaega pikendada. Oleme selle mure juba Euroopa Liidu tasemel tõstatanud. Kus saame, leevendame ise toetusmeetmete tingimusi. Praegugi lisame suurinvesteeringute toetusele võimaluse väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele tootmist laiendada, et nad saaksid toetust ka olemasoleva tehase laiendamiseks, mitte vaid uue rajamiseks. Kui peagi avanevate väikese ja keskmise suurusega ettevõtete toetusmeetmetele on nõudlus suurem, suuname sinna võimalusel ka rohkem vahendeid suurinvesteeringute eelarverealt.

Ja mis kõige olulisem – jätkame koos EASi ja Kredexi ühendasutuse ja välisinvesteeringute keskuse, Ida- Viru investeeringute agentuuri ja rahandusministeeriumi koostöös ÕÜFi meetmete proaktiivset turundamist nii Eestis kui välisturgudel.

Viimaks sooviksin ettevõtjatele teha üleskutse. Praegu on väikese või keskmise suurusega ettevõttel tekkinud võimalus saada ligi pool Ida-Virumaal tehtud investeeringutest eurorahadest. Kui see pole mitte taevast kukkunud võimalus, siis mis üldse on?