EESTI PANGA PROGNOOS ⟩ Eesti inimeste ostujõud taastub 2024. aastal (2)
/nginx/o/2019/08/06/12440147t1h6e9b.jpg)
20. juuni 2023, 11:49
Eesti Panga värske majandusprognoosi järgi on Eesti majanduse üldine olukord rahuldav, kuigi kriiside tõttu on tegevusalade seis eripalgeline, ent tõenäoliselt hakkab majanduskasv selle aasta teises pooles taastuma.
Keskpanga teatel on majanduse olukorra pilt väga erinev sõltuvalt sellest, kas majanduskasvu puhul arvestada hinnatõusu mõju või mitte. Eurodes mõõdetuna – ehk sisemajanduse koguprodukt (SKP) jooksevhinnas – on Eesti majandus kasvanud kahe aastaga ligi 30 protsenti. Kui vaadata aga reaalväärtust – SKP püsivhinnas –, siis on Eesti majandus enam kui aasta vältel järjepidevalt kahanenud.
Samas, kui tavapäraselt toob majanduslangus kaasa töötuse tõusu ja palgakasvu aeglustumise, siis siiani on tööturg osutunud vastupidavaks ― tööpuudus on 5 protsendi läheduses ja palgakasv ületab 10 protsenti. Majanduslangus on tööturu olukorda seni mõjutanud üsna vähe, sest paljudes valdkondades on ettevõtete käive ja kasum tõusnud kiiremini kui palgakulud. Raskemas olukorras on olnud töötlev tööstus ja ehitus, kus hõive on kahanenud, samas kui avaliku ja erasektori teenustesektoris on hõivatute hulk suurenenud.
Eesti Panga prognoosi järgi hakkab majanduskasv selle aasta teises pooles taastuma. Aasta esimeses pooles on eratarbimine olnud tagasihoidlik, sest tarbimine langeb eelmise aasta jätkusuutmatult kõrgtasemelt, mis saavutati tänu pandeemia- ja pensionisäästude kasutamisele. Edaspidi tarbimise kasv tõenäoliselt hoogustub, sest ostujõud paraneb, kuna 2021. aastal langusesse pöördunud ja möödunud aastal uuesti kasvama asunud keskmise palga ostujõud taastub 2024. aastal ja jätkab tugevnemist 2025. aastal.
Majanduse kasvuvõimalusi toetab keskpanga hinnangul ka nõudluse elavnemine peamistel eksporditurgudel ning senisest väiksem kulusurve ekspordihindadele pärast energiakriisi leevenemist. Kuigi Eesti majanduse seis aasta jooksul paraneb, järgneb see viis kvartalit kestnud langusele, mistõttu jääb majanduse maht aasta kokkuvõttes möödunust 1 protsendi võrra väiksemaks. 2024. aastal majanduskasv kiireneb ning jõuab üle 3 protsendi 2025. aastaks.
Hinnakasvu pidurdumine võtab aega
Eesti Pank ootab, et hinnakasv jätkab samal ajal senisel, aeglustuval kursil. Inflatsioon jõudis maiks 11 protsendi lähedale, peegeldades valdavalt möödunud aasta esimese poole hüppelist hinnakasvu. Samas on tarbijakorv viimase üheksa kuu jooksul kallinenud ligikaudu 4 protsenti. Keskpank prognoosib, et hinnatõus jätkab taltumist ja aeglustub selle aasta lõpuks 5 protsendi juurde, jäädes aasta keskmisena 9 protsendi juurde.
Värskelt otsustatud käibemaksu kasv annab ühekordselt hoogu hinnatõusule, mis avaldab peamiselt 2024. aastal. Järgmise aasta keskmine hinnatõus jääb Eesti Panga ootuse järgi 4 protsendi lähedale ja alaneb 2025. aastal 2,5 protsendi juurde. Hinnakasvu pidurdumiseni viivad energia odavnemine ja toidutoormete hinnalanguse järkjärguline edasikandumine jaehindadesse, kuid Vene-Ukraina sõja käekäik võib muuta toormete turuhindu. Kuigi erinevate energiakandjate tulevikutehingute põhjal oodatakse nende hinnataseme püsimist eelmise aastaga võrreldes märksa madalamal tasemel, säilib muutunud energiavarustuskanalite tõttu energia ootamatu kallinemise oht.
Intressitõusud takistavad keskpanga vaates majanduskasvu vähem kui kiire hinnatõus. Inflatsiooni ohjeldamiseks tehtud Euroopa Keskpanga intressitõusud kergitavad küll laenude hinda ka Eesti inimeste ning ettevõtete jaoks, samas on täiendav intressikulu ettevõtetele umbkaudu 10 protsenti kasumist ja majapidamistele alla 2 protsendi tarbimiskulutustest. Sellega võrreldes on kiire hinnatõusu jätkumisel nii inimeste ostujõule kui ka majandusele märksa kahjustavam mõju, leiab keskpank.
Ka viimastel ettevõtete küsitlusandmetel ei ole Eesti Panga teatel kasvu takistuseks rahastamistingimused, vaid ülekaalus on ostujõu kahanemisega seotult vähene nõudlus. Võetud laenukohustustega toimetulemisest annab märku ka väga väiksena püsiv halbade laenude osakaal.
Valitsemissektori eelarvepuudujääk suureneb sel aastal aga järsult – tulude kasv aeglustub, samas kui kulude kasv kiireneb, sest hüppeliselt on suurenenud nii sotsiaaltoetused kui ka valitsemissektori töötajate palgafond. Eelmise aasta puudujääk oli keskpanga selgitusel väiksem ka seetõttu, et käsikäes kiire hinnatõusuga kasvasid ka maksulaekumised, samas kui osa kulutusi jäi tegemata ning hinnakasvuga seotud riiklikud kulutused suurenevad viitajaga. Valitsuse plaanitud kõikide eelarvepoliitiliste muudatuste rakendamine suurendab ajutiselt hinnakasvu, kuid pikemas vaates vähendab püsivat hinnatõusu survet, leiab Eesti Pank.
Eesti Panga hinnangul on vaja vähendada püsivaks kujunenud eelarvepuudujääki, sest see aitaks ohjeldada kiiret hinnakasvu. Samuti aitaks eelarvepuudujäägi vähendamine vältida Eesti riigivõla ja selle pealt makstavate intressikulude edasist kasvu. See probleem muutub tulevikus suuremaks, sest surve jooksvate kulude suurendamiseks aja jooksul aina süveneb ja tööealise elanikkonna osakaal rahvastikus väheneb. Keskpank on seisukohal, et pikemas vaates toetavad korras riigirahandus ning madal võlakoormus Eesti konkurentsi- ja kasvuvõimet.