/nginx/o/2023/06/16/15394110t1ha29e.jpg)
Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoja (EKT) juhatuse esimees ja ehitusfirma Nordecon omanik Toomas Luman ütles ETV saates «Esimene stuudio», et ta kahtleb, et Euroopa Keskpanga intressitõstmine on praeguses olukorras mõistlik lahendus. Lisaks ennustab Luman, et tööpuudus kasvab aasta teises pooles.
«Ma pole küll praegu kindel, kas Euroopa Keskpanga uljas intressitõstmine on mõistlik lahendus, sest üldiselt majandusteooria järgi ju intressi tõstmisega saab lahendada seda inflatsiooni, mis on suurest rahapakkumisest tingitud,» ütles Luman. Tema sõnul on praegune inflatsioon tingitud energiahindade tõusust, mitte ülemäärasest rahapakkumisest, ning seetõttu kahtleb ta, et intressitõstmine inflatsiooni leevendab.
Euroopa Keskpank teatas eile, et tõstab kolme baasintressimäära 25 baaspunkti võrra, nelja protsendini. Euroopa Keskpanga intressiotsused mõjutavad ka tavatarbijate laenukulusid, kelle pangalaenud on valdavalt seotud euriboriga. Euribor ehk Euro Interbank Offered Rate on Euroopa pankade omavahelise laenamise keskmine intressimäär, mida pangad kasutavad nii omavaheliseks laenamiseks kui ka klientidele laenamisel.
Luman ennustas saates, et aasta teises pooles tõuseb töötus ja inimeste netosissetulekud reeglina ei tõuse.
Lumani sõnul on üks võimalik lahendus olukorrale see, et ettevõtjad otsivad aktiivsemalt uusi turge, sest Venemaa ja Valgevenega enam koostööd teha ei saa.
Ta selgitas, et hiljuti oli EKT liikmetel kohtumine peaminister Kaja Kallasega. Lumani sõnul oli kohtumisel tunda, et koja liikmetest ettevõtjad ja Kallas tunnetavad praegust majandusolukorda väga erinevalt.
«Peaminister ütles, et meil järgmine aasta tuleb majandustõus,» lausus Luman. Ta ütles, et nõustub sellega, et majandustõus tuleb, kuid tema sõnul on küsimus selles, kui sügavale Eesti majandus võib enne kukkuda. Lumani sõnul on ettevõtjate investeeringud praegu vähenenud ja seetõttu pole ta lähituleviku suhtes optimistik. «On raske arvata, et mingid tohutud tõusud algavad, kui investeeringud kukuvad,» ütles ta. Saatejuhi küsimuse peale, miks ettevõtjad praegu aktiivselt ei investeeri, vastas Luman, et õhus on palju ebakindlust. Luman ütles, et on oma osa intressitõusudel ja ka sellel, et sõja tõttu Venemaaga äri enam teha ei saa.
«Väga pikka aega oli Baltikum tegelikult nagu kultuurne aken ühele kuuendikule maailmast. Kui Euroopa investor tuli, siis tal oli mõistlik siin tootmine käima panna ja üritada seda kaupa müüa suurel, lõpmatul, küll ka metsikul Vene turul – aga praegu on siin ju raudne eesriie,» sõnas Luman.
Lumani sõnul pooldab ta valitsuse konservatiivset rahapoliitikat, ja ta ei arva, et riik peaks võtma laenu jooksvate kulude katteks. Samas, kui vaadata teisi eurotsooni riike, siis on trend, et riikide laenukoormus on sageli üle 50 protsendi sisemajanduse kogutoodangust (SKT) ja selle vähendamiseks reaalseid samme ei astuta. Eestis on laenukoormus 19 protsenti SKTst. Eurotsooni keskmine on juba 90 protsenti. «Saksamaa aitab neid praegu selle 90 peale oma 64 protsendiga, eks ole, aga Prantsusmaa, Itaalia, Hispaania, suured lõunapoolsed riigid. Prantslastel on see juba kuskil 112 protsenti. Euroopa Liidu stabiilsuspakt ütleb, et üle 60 protsendi ei tohi olla, aga oleme realistid, need suured riigid ei jõua mitte kunagi enam selle 60 protsendi tasemele tagasi, see ei ole realistlik. Järelikult nemad ei suundu selles suunas, ja siis tekibki küsimus, et kas meil on mõistlik hoida küüntega kinni sellest 19-st protsendist,» rääkis Luman.
«Kui vaatame eelarve defitsiidi ennustusi, OSCD numbreid näiteks 2024. aastaks, siis nad ennustavad Eestile protsentides poole väiksemat defitsiiti kui eurotsooni keskmine. Kui me vaatame näiteks Prantsusmaa oma, siis see on veel peaaegu kaks korda suurem kui eurotsooni keskmine, mida ennustatakse 2024. aastaks.
«Me peaksime siiski oluliselt mõtlema, kas me selles majanduskriisis ja olukorras ei peaks mitte riigina natuke rohkem laskma eelarvel olla miinuses, võtma laenu investeeringuteks,» lausus Luman.
Näiteks tõi ta teede korrashoiu. «Transpordiametil on Eesti kruusateede mustkatte alla viimiseks raha 18 jooksva kilomeetri jaoks. Meil on 15 maakonda, see tähendab, et igasse maakonda saame sel aastal teha rahvale terve kilomeetri ja kolm tublimat maakonda saavad siis kandideerida veel ühele täiendavale kilomeetrile. See ei ole ju tõsiseltvõetav lugu,» lausus Luman.
Lumani sõnul puudub valitsuse mõnedes otsustes talle arusaadav loogika. Ta märkis, et riik teatas, et riigieelarves on puudu ligi miljard eurot.
«Ja siis tuleb telepurki rahandusminister, kes ütleb, et siit me saame kolm miljonit. Ma ütlen ausalt, et ma ei saa enam üldse mitte millestki aru. Sest ma ei oska vahet näha, kas puudu on miljard või 997 miljonit. Kui minul oleks miljard puudu ja mul oleks järgmisel päeval süda kerge, et nüüd on puudu ainult 997 miljonit, siis ma arvan, et mul ikka miljard puudu. Ja minna nüüd nagu vastuollu kogu ajakirjandusmaailmaga ja massimeediaga kolme miljoni euro pärast? Ausalt, maksuteooriast ma ei saa aru siin, aga ma ei saa ka aru poliitilisest loogikast. See ei anna ja mitte midagi ei riigikassale, ei riigile, ei valitsusele, välja arvatud ühe suure tüli väga mõjuka seltskonnaga, avaliku arvamuse kujundajatega. Ja siis paneme ühel päeval imeks, et reitingud on langenud» rääkis Luman ajakirjanduse käibemaksu tõstmisest seniselt viielt protsendilt üheksale, märkides, et asi ei ole selles, et ta ajakirjandusmaailmale väga kaasa tunneks. «Aga ma ei saa nagu sellest loogikast aru,» lausus ta.
Riigi kärpeplaanidest rääkides märkis Luman, et ei ole võimalik kärpida nii, et altpoolt oodatakse ettepanekuid, mida kärpida. «Ma ei ole kunagi kuulnud, et üheski ettevõttes oleks niimoodi õnnestunud, et ütled alla, et teie vaadake, kuidas te ise ennast kokku tõmbate,» lausus Luman, kelle kinnitusel on kärpida võimalik nii, et ülevalt antakse väga selge suunis, kui palju ja milliseid kulusid kärpida tuleb. Või kui palju tuleb inimesi vähendada. «Kui te loete ka suurte kontsernide uudiseid, et näiteks multinatsionaalne pank on otsustanud, et vähendatakse 1000 inimese võrra töötajate arvu ja siis hakatakse vaatama, et mis funktsioonid tuleb ära kaotada, kes neid funktsioone täitma hakkab ja kuidas me neid täidame väiksema hulga inimestega,» tõi Luman näiteks, lisades, nende kontsernis ei ole tema teada palku kunagi niimoodi vähendatud, et näiteks nõukogu esimehe tasu ei ole vähendanud. «Kui vähendatakse, siis ikka kõikidel,» lausus ta.
Kui avaliku sektori kärpimise roetoorika pööravad poliitikud tavapäraselt küsimusele, kas peaks politseinike või meditsiinitöötajate või õpetajate arvu kärpima, siis Lumani sõnul ei tohi omavahel segamini ajada kahte asja: avalikus teenistuses on kaks poolt, on avalik teenus, see on politseinikud, piirivalvurid, päästjad, kaitseväelased ja siis on poliitika kujundamise aparaat, see on ministeeriumid, keskasutused, munitsipaalomavalitsuste vallavalitsused ja nii edasi.
«Poliitika kujundamise aparaadi töötajate koosseisu tuleb vähendada 20 protsenti,» kinnitas Luman.
Ettevõtlusmaailm on Lumani sõnul kogu aeg rääkinud, et peame alustama poliitika kujundamise aparaadi jõulisest vähendamisest. «See on tarvilik sellepärast, et inimestel, kes alles jäävad, neil oleks kõigil sisuline töö, sest kui inimesel ei ole sisulist tööd, siis ta hakkab endale ise tööd välja mõtlema,» lausus Luman, tuues positiivse näitena välja Liisa Pakosta üles tõstetud temaatika, et Eesti seadustes on nii-öelda eurodirektiivide ülevõtmise sildi all tohutult palju täiendavaid kohustusi tulnud Eesti elanikele ja Eesti ettevõtetele, mida nendes direktiivides ei ole olnud. Postimees on sellest kirjutanud siin.
«Poliitika kujundamise aparaadi töötajate koosseisu tuleb vähendada 20 protsenti,» kinnitas Luman.
Mida peaks aga tegema, et meil hästi hakkaks minema, kuidas majandus kasvule saada ning kuidas meie ettevõtted oleks jälle heas konkurentsiolukorras?
«Esimene asi ongi see, nagu ma ütlesin, et me peaksime ikka natuke mõtlema, et kas me selle eelarvefilosoofiaga ei ole üksi, nagu noor Ivan Sussanin kedagi sohu vedamas,» lausus Luman. «Kogu eurotsoon ja teised Euroopa riigid ei ole samale poole teel.»
Luman valiti neljapäeval tagasi Kaubandus- ja Tööstuskoja juhatuse esimehe kohale, kus ta on töötanud juba 30 aastat. Ta sõnas, et tema sellest kohast iga hinna eest kinni ei hoia, kuid teised pole soovinud tema positsiooni üle võtta. «Ma ei ole tähele pannud, et seal ukse taga oleks väga tugevat järjekorda,» ütles Luman. Tõsi, juhatuse valimistel polnud ühegi teist kandidaati. Koda on mittetulundusühing, mille liikmed on Eesti ettevõtted ja organisatsioonid. Juhi valivad kojale nende liikmete esindajad.
/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)