Pakosta: Eesti ametnikud on rahvale tohutult ebaseaduslikke lisakohustusi peale pannud

Liisa Pakosta Kalamaja pargis Foto: Taavi Sepp

Eestis on aastaid maha vaikitud suur probleem: ametnikud ignoreerivad demokraatiat ja kirjutavad seadustesse rahvale täitmiseks omaloomingut – seda Brüsseli nõuete sildi all.

Eestis võib olla lugematul hulgal seadusi, mida kõik inimesed karistuse hirmus täitma peavad – aga mis ei ole üldse demokraatlikul viisil vastu võetud. Probleem seisneb ametnike praktikas kirjutada eurodirektiividele juurde veel rida meelepäraseid seadusesätteid ja lasta need siis riigikogul Brüsseli direktiivide pähe ära koputada.

«See peab lõppema,» ütleb riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Liisa Pakosta. Pakosta räägib, et sellest Eesti ametnike kombest teavad paljud, aga siiamaani pole keegi sellele vastu astunud. Kui üldiselt peaks eurodirektiive vastu võttes Eesti pool jälgima, et seadustesse eurosildi all midagi ülemäärast ja Eestile kahjulikku ei satuks, siis reaalsus on teistsugune. «Olen vaadanud ise ametnikuna, ettevõtjana, et kui direktiiv tuleb üle võtta, alustab vastav ministeerium selle ettevalmistamist. Selle asemel, et see kitsalt üle võtta, lisatakse juurde muid toredaid asju ka, mis on sahtlisse kogunenud,» kirjeldas Pakosta. «Sellega on kaks muret: esiteks, lajatame oma inimestele direktiivist mittetulevaid kohustusi peale. Teiseks, halvendame Euroopa Liidu mainet.» Ja on tegelikult ka kolmas dimensioon: see praktika õõnestab ka Eesti õigusriiki.