Kuidas nii? Lätis majandus kasvab, Eestis aga kärbub

Lätlased võivad lisaks hokis võidetud pronksmedalile õnnelikud olla ka Eestist oluliselt kiirema majanduskasvu üle Foto: Jonathan Nackstrand / AFP / Scanpix

Kui Eestis langes statistikaameti andmetel sisemajanduse kogutoodang (SKT) esimeses kvartalis püsivhindades 3,2 protsenti, siis Lätis oli vastav näitaja 0,8 protsendiga plussis, teatas sealne statistikaamet.

Hooajaliselt ja kalendriliselt korrigeerituna kasvas Läti SKT esimeses kvartalis 0,4 protsenti, samas kui Eestis oli vastav näitaja -3,7 protsenti.

Esimeses kvartalis oli Läti majanduse üks peamine kasvuvedur ehitussektor, mis pärast pikka langusperioodi näitas koguni 17-protsendilist tõusu. Seejuures kasvasid ehituse kõik kolm statistilist alamvaldkonda: hoonete ehitamine kasvas 25,2, tsiviilehitustööd 6,3 ja eriehitustööd 13,1 protsenti.

Suurimat positiivset mõju SKT kasvule avaldas aga infotehnoloogia- ja sidesektor, mis kasvas aastaga 12,2 protsenti. Eestis seevastu olid IT-sektor üks peamine majanduse pidurdaja, kommenteeris täna statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise tiimijuht Robert Müürsepp.

Sarnaselt Eestiga valmistab lõunanaabritele muret aga kaubanduse nõrk käekäik. Võrreldes aastataguse ajaga langes Läti kaubanduse maht 10,3 protsenti. Enim mõjutas seda hulgikaubandus, mis kukkus koguni 27,3 protsendi võrra. Jaekaubanduse 1,4-protsendiline langus oli tingitud toidukaupade enam kui viieprotsendilisest vähenemisest. Esmatarbekaupade jaemüük kasvas seevastu Lätis 0,9 protsenti.

2023. aasta esimeses kvartalis moodustas Läti SKT tegelikes hindades 9,149 miljardit eurot, Eestis oli vastav näitaja täna avaldatud andmete põhjal 8,73 miljardit eurot.