Luminori peaökonomist: hüppelise hinnakasvu põhjustas valitsus (7)
8. mai 2023, 09:50
Luminori peaökonomist Lenno Uusküla märkis värskeid aprilli tarbijahinnaindeksi andmeid kommenteerides, et kuigi esmapilgul kasvasid hinnad aprillis hüppeliselt ligi 2 protsendi võrra, siis jättes välja eluasemega seotud hinnatõusu – mis on seotud eelmise valitsuse kehtestatud toetusmeetmete lõpuga –, kallinesid hinnad veidi alla poole protsendi võrreldes märtsiga.
«See pool protsenti annaks aasta peale 5,5-protsendise hinnatõusutempo. Jätkuvalt ebameeldiv, jätkuvalt liiga kõrge, kuid juba pool aastat on meil hinnad kasvanud umbes 5-protsendises hinnatõusutempos,» märkis ökonomist.
Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks aprillis võrreldes märtsiga 2 protsenti ning võrreldes eelmise aasta aprilliga 13,5 protsenti. Mulluse aprilliga võrreldes olid kaubad 13,6 protsenti ja teenused 13,1 protsenti kallimad.
Uusküla tõi välja, et kõige suuremate kallinejate tipus ei olnud aprillis enam toit. Kõige rohkem kasvavad hinnad nüüd hoopis nendes gruppides, kus pikalt hinnad suhteliselt odavad olnud: tervishoius oli hinnakasv kuust kuusse 1,6 protsenti, aastatempoga 19,8 protsenti; vaba aja sektoris kuust kuusse 1,5 protsenti, aastatempoga 18,5 protsenti; erinevate toodete-teenuste puhul oli hinnakasv kuust kuusse 1,3 protsenti ja aastatempoga 16,2 protsenti. Toit kallines kuust kuusse protsendi jagu, aastatempoga 11,8 protsenti.
«Meil on vaja kõrgete hindadega harjuda.»
«Kõige suurema odavneja tiitli võitsid aga sel kuul hotellid ja restoranid, 0,5 protsenti ehk aastatempoga 6,6 protsenti. Samuti odavnesid veidi sideteenused ning ka oodatavalt muutus transport odavaks, sest langenud kütuse hinnad vähendavad transpordiettevõtete kulusid, kuid vist on hakatud juba vabade ressursside arvelt palku tõstma,» kommenteeris Uusküla.
Lähikuudel tema hinnangul hinnatõusutempo jätkuvalt aeglustub, kuid hinnad jätkavad kasvamist tempos, mis annab aasta peale kokku 5 protsendi suuruse inflatsiooni. Aasta lõpu hinnatõus kuust kuusse jõuab loodetavasti aga juba euroala soovitud 2 protsendi juurde.
«Meil on vaja kõrgete hindadega harjuda. Eesti ettevõtete rahvusvaheline konkurentspositsioon sai hinnatõusu tõttu eelmisel aastal tugevalt kahjustada. See väljendub aeglastes ekspordi kasvunumbrites, sest üha enam ettevõtteid peab leidma uusi tooteid ja turge, et kõrge palgasurve ja palgatõusu tingimustes ellu jääda,» võttis Uusküla olukorra kokku.