Kuldar Väärsi juhitud Milrem valmistub suureks kasvuhüppeks

Milrem Roboticsi asutaja Kuldar Väärsi. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Milrem Roboticsi asutaja ja juhatuse esimees Kuldar Väärsi teenis 2022. aastal kolmekordse tunnustuse, olles nii EY aasta ettevõtja konkursi kui ka Äripäeva aasta töösturi tiitli võitja ja Estonian Startup Awardsi võitja kaitsetööstuse kategoorias.

Mida tähendavad teile aasta töösturi ja ettevõtja tiitlid?

Ma pole teinud ühtegi asja selleks, et ma auhinna saaks või keegi tänaks. Teen asju, mida pean õigeks, mõistlikuks ja väärtuslikuks. Kui keegi tunnustab seda hea sõna või auhinnaga, siis loomulikult on tore! See on ju positiivne, kui mu tegevus läheb ühiskonnale laiemalt korda.

Mida on toonud sõja-aasta Milremile?

Ennekõike oleme inimesed. Maailm, kus elame, ei ole enam sama, mis see oli aasta tagasi. Mina elaksin selles maailmas, mis oli enne sõda.

Ukraina sõda suunab kogu tööstusharu arengut ja defineerib lähemaks kümneks aastaks tehnoloogiad, mida arendatakse. Samuti sõjavägede taktikalise lähenemise. Nagu pärast Afganistani ja Iraagi konflikte, nii ka praegu sõltuvad uued tehnoloogiaarendused sellest, mida ja kuidas Ukrainas kasutati.

Kuidas on Ukraina sõda Milremi arendustegevust mõjutanud?

Oleme saanud kinnituse, et mehitamata süsteemid on hädavajalikud. Õhus on see nähtav, võitlus Ukrainas käib droonidega, nii relvastatud kui ka infokogumise droonidega. Mehitamata maismaa platvormidel saab tulevikus sellises konfliktis olema väga suur roll. Iga tsiviliseeritud riik mõtleb sellele, kuidas võimalikult vähe inimesi sõjas kaotada. Venemaa ei paista sellele mõtlevat, aga Ukraina armee soovib inimesi säästa.

Meie esimene THeMIS (hübriidajamiga mehitamata maismaasõiduk) on seal, seda kasutatakse haavatute transpordiks. Mehitamata sõidukiga haavatuid lahinguväljalt ära tuua on mõistlik, sest ei pane sellega täiendavalt inimelusid ohtu. Kui meie sõidukid on seal, saame kogemusi juurde.

Oleme saanud Ukrainast tagasisidet ja saadud teadmisi rakendanud. Lähiajal on Ukrainasse minemas 14 mehitamata süsteemi. Seitse hakkab transportima haavatuid, seitse aga tegelema lõhkemata moona ja miinide otsimisega. Vene vägedest vabastatud aladel on palju lõhkemata moona, samuti on mineeritud suuri alasid.

Kuldar Väärsi (42)

Haridus:

2003 Tallinna Ülikooli haldusjuhtimise eriala

Töö:

2005–2010 Elektriraudtee müügidirektor, juhatuse liige

2010–2016 Sebe juhatuse liige

2013 Sebe Ekspressi ja Eesti Bussi juhatuse liige

2014–2016 Eesti Kaitsetööstuse Liidu juhatuse liige

alates 2013 Milrem Roboticsi juhatuse liige

15 seadet on Ukraina sõja mastaapide juures kaduvväike kogus.

Nii ja naa. Meie sõidukite eluiga on päris pikk, sest need ei ole lahinguväljal eesliinil. Loomulikult võiks saata rohkem, aga esimene partii näitab, milliseid täiendusi meie sõidukid vajavad.

Miks ei ole Ukrainas relvasüsteemiga Milremi masinaid?

See on riikide otsus, mis relvasüsteeme Ukrainasse saata. Loomulikult oleks kuulipilduja või tankitõrjerelvaga varustatud mehitamata süsteemist ukrainlastele palju abi.

Kas teie tehnoloogia on liiga moodne, et seda Ukrainasse saata?

On erinevaid põhjuseid. Esmalt on vaja saada lahinguvälja kogemus, sest tegu ei ole rahuajal õppustel testimisega, vaid sõjaga, kus mehitamata sõidukist sõltub inimeste elu.

Küüniline on nii öelda, aga sõda on teie ettevõtte jaoks ülihea enda tehnoloogia näitamise ja tõestamise võimalus.

Mina seda enda jaoks nii ei mõtesta. Minu jaoks on meie tegevuse juures oluline, et saame toetada Ukraina sõdureid, et vabastada riiki. Meie eesmärk on aidata Ukrainal sõda võita.

Meie tegevuse juures on oluline, et saame toetada Ukraina sõdureid, et vabastada riiki. Meie eesmärk on aidata Ukrainal sõda võita.

Kuidas rahastatakse teie süsteemide Ukrainasse saatmist?

Saksa kaitseministeerium finantseerib, meie ettevõtte osanik on ka Saksamaa üks suuremaid kaitsetööstuseid Krauss-Maffei Wegmann (KMW).

Kui palju on sõda teie ettevõtte mahte kasvatanud?

Eelmise aasta käibenumbrites on ainult üks Ukrainasse saadetud sõiduk, aga käive ja inimeste arv on igal aastal kasvanud. Praegu on meil 200 inimest Eestis, Soomes, Rootsi ja Hollandis. Käive oli mullu üle 13 miljoni euro, lõpetasime aasta küll miinusega, sest värbasime palju uusi ini­mesi ja kasvatasime muid võimekusi.

Nii et tootmise kasv seisab ees.

Lähema 12 kuu jooksul värbame veel umbes 100 inimest. Korra oleme sellise kiire kasvu läbi teinud. Kui hakkasime Type-Xi (mehitamata lahingumasinat) arendama, oli ettevõttes töötajaid 50 ja arenduse lõpus 130.

Miks see vajalik on? Mitme riigi kaitseväe 2025–2026 hankeplaanides on suuremad kogused maismaarobootikat – 100–200 ühikut, mõnes riigis rohkem. THeMIS sobib nende hangete jaoks. Meil peab olema valmidus võistelda väga suurte konkurentidega – Rheinmetall, General Dynamics või Elbit, kes on meist kümneid kordi suuremad.

Peame olema suuremad, et suudaksime tarnida ning tagada vastavale riigile kindlust, et oleme usaldusväärne partner ka järgmise 10–20 aasta jooksul. Oleme liikunud prototüüpide loojast tootmise ja sõjalise võimekuse tagamise organisatsiooniks, kus protsessid ja töömeetod toetavad pikaajaliste programmide elluviimist erinevate riikide kaitsevägedes.

Aasta lõpuks tuleb Eestisse uus tootmishoone ning kompetentsikeskus, kus meie tootmisvõimekus kasvab rohkem kui 300 ühikuni aastas.

Kasvuks on vajalik ligipääs kapitalile, et saaksime investeerida tootearendusse, ettevõtte arengusse, ja mis kõige olulisem, tugevasse ja kasvavasse meeskonda.

Aga praegu on teie põhiline müügiartikkel väike roheline TheMIS.

THeMIS on meie põhiline müügiartikkel järgmised viis kuni seitse aastat. Nii kaua kulub selleks, et erinevate riikide armeed hakkaksid tellima ka suuremaid masinaid. Äsja sõlmisime lepingu Suurbritannia armeega, kes rendib Type-Xi oma eksperimentide tegemiseks.

Brittidel on suurte mehitamata sõidukite vastu väga suur huvi, ka Põhja-Euroopa riigid on sellest huvitatud. Mehitamata süsteemide arendustsükkel on pikk, lähemad viis aastat müüme suuremat masinat (Type-X) n-ö kahekaupa, suuremate kogusteni jõuame 2030. aastal.

THeMISe katsetamist alustasime robootika hindamisprogrammides juba 2017–2018. Viis aastat hiljem näeme, et riigid jõuavad hangeteni.

Kas on midagi uut plaanis?

Liigume järjekindlalt sinnapoole, et me ei ole kahe-kolme toote tegija, vaid süsteemiintegraator. See tähendab, et pakume kaitse­vägedele terviklikku robootikasüsteemi. Tarkvara, liidestamine juhtimissüsteemidega, UAVd (mehitamata õhusõidukid), UGVd (maismaa mehitamata sõidukid). Me ei pruugi neid ise toota, me võime liita üheks süsteemiks ka teiste tootjate masinaid.

Võitsime hiljuti Itaalia armee robootikaprogrammi, kus osaleme näiteks ühe Briti sõidukiga, millele omalt poolt lisasime Milremi autonoomse juhtimissüsteemi. See leping on väga märkimisväärne, sest võitsime konkursi suurte tegijate ees nagu Elbit, Leonardo ja Rheinmetall, kes on meie peamised konkurendid turul. Tegemist on täna Euroopa kõige keerukama programmiga robootika valdkonnas, kus on kokku liidetud erinevad UGVd, õhusõidukid ja neid ühendav juhtimissüsteem.

Kaitseväed soovivad terviklikku robootika võimekust, mitte lihtsalt ühte või kahte platvormi. See on suund, kuhu Milrem selgelt liigub ning lähiaastatel sellest lähtuvalt oluliselt investeerib. Kindlasti värbame ka lähiaastatel sadu inimesi, ja peamiselt Eestis. See on vajalik, et luua suurema lisandväärtusega ning keerukaimad süsteeme, mis tagavad riikidele sõjalise võimekuse.

Eesti kaitsetööstuse kõrgtehnoloogiline saavutus – Milrem Roboticsi mehitamata roomiksõiduk Eurosatory messil Prantsusmaal demonstreerib sellele paigaldatud kaugjuhitavat relva. Foto: EMMANUEL DUNAND/AFP/Scanpix

Kui lihtne või keeruline on palgata sada inseneri?

Mina ütlen, et on lihtne. Personaliosakond ilmselt ei nõustu sellega, aga nutikad insenerid leiavad tavaliselt üsna lihtsalt tee meie juurde. Teeme kihvti asja, maailma tipptasemel tehnoloogiat, oleme maailma üks juhtivaid ettevõtteid maismaarobootika valdkonnas. Tullakse ootusega, et teha midagi, mida mujal Eestis ja ka Euroopas teha ei saa. Meie tuumikmeeskond on Eestis, aga toimime rahvusvahelise ettevõttena, kus töökeel on inglise keel.

Kui palju on Milremi mõjutanud energia- ja intressikriis?

Kulud on kindlasti kasvanud, aga kuna investeerime põhiliselt inimestesse ja loome kõrge lisandväärtusega tooteid, siis energia hinnatõus ei ole meie konkurentsivõimet vähendanud.

Praeguses majandusolukorras eristuvad teistest valdkondadest energeetikasektor ja kaitsetööstus. Kuigi üldiselt liigub majandus languse kursil, kasvavad need kaks sektorit igal juhul lähiajal. Kaitsetööstus liigub järgmised kolm kuni viis aastat tõusu suunas. Riikide kaitse-eelarved on kasvanud ja lähiaastatel neid ei vähendata. Majanduse jahenemine tähendab meie jaoks seda, et meil on lihtsam inimesi värvata.

Usutlus Kuldar Väärsiga EY aasta ettevõtja väljaandele toimus enne, kui sai teatavaks, et Milrem Roboticsi enamusoalus müüdi Araabia Ühendemiraatide riiklikule  kaitsetööstuskontsern EDGE Group.