Hinnatõus ei taltu: paljudel läheb raskeks, sest palgatõusu saavad vaid vähesed

Kas pangad peaksid rohkem makse maksma? Foto: Sander Ilvest

Statistikaameti esialgse hinnangu järgi kerkisid Eesti tarbijahinnad veebruaris aastavõrdluses 17,8 protsenti, mis on euroala keskmisest üle kahe korra kiirem. Kuni hinnatõusu tempo märkimisväärselt ei rauge, pole intressitõusude lõppu näha.

Euroalal aeglustus aastainflatsioon Eurostati kiirhinnangu järgi veebruaris jaanuari 8,6 protsendilt 8,5 protsendile. Hinnatõusu panustasid veebruaris enim, 15-protsendise kasvuga toiduained. Järgnesid 13,7 protsendiga energiahinnad, 6,8 protsendiga tööstuskaubad ning 4,8 protsendiga teenused.

SEB analüütiku Mihkel Nestori sõnul on üks põhjus, miks Eesti inflatsiooninäit on sedavõrd suur, eelmise aasta alguse madal võrdlusbaas. «Kui vaadata kuist võrdlust, siis kasvas tarbijahinnaindeks 0,7 protsendi võrra,» rääkis Nestor. «Samas tuleb tõdeda, et ka see on väga suur number.»

Üks oluliselt kõrgema hinnatõusu põhjuseid on tema hinnangul toidu ja energia tunduvalt suurem tähtsus keskmises tarbijakorvis. Kui Eestis moodustavad kulutused toidule ja mittealkohoolsetele jookidele 21 protsenti keskmisest korvist, siis näiteks Soomes vaid 15 protsenti.