Liivamägi: entusiastlik pankade kasumi maksustamine võib kaasa tuua muudatused, mida me ei taha

Erikomisjon avalik istung Nursipalu harjutusvälja laiendamisest. Foto on illustratiivne! Foto: Pilt videost

Pankade kasumi suurema maksustamisega ei maksa hüpelda, sest ettevõtjatel on tarvis stabiilset keskkonda ning õiguskindlust. Küll võiks kaaluda hoiuste tagamise fondi suuremaid sissemakseid, jäi kõlama riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni avalikult istungilt.

Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon pidas esmaspäeval riigikogu praeguse koosseisu viimase avaliku istungi, et arutada Eestis tegutsevate pankade suuri kasumeid ning nende kasumite võimalikku täiendavat maksustamist.

Erikomisjoni esimehe Tõnis Möldri (KE) sõnul on intressimäärade kiire kasv paisutanud pankade kasumid väga suureks ning suures osas pärineb see raha Eesti inimeste ja ettevõtete taskust. Eelmisel aastal teenisid Eestis tegutsevad pangad keskpanga andmetel 566 miljonit eurot kasumit, mida on pea 20 protsenti rohkem kui aasta varem. Mölder tõdes, et ükskõik, kes pärast riigikogu valimisi uue valitsuse moodustab, on maksuküsimused ühed kesksed.

Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik tõdes, et nii kiiret intresstõusu kui praegu, mil poole aasta jooksul on miinusintressid tõusnud 2,5-protsendini ning Euroopa Keskpank on välja öelnud, et järgmisel kogunemisel ootab veel poole protsendipunktine tõus, ei ole varem ajaloos olnud.

Intressitõusuga on pankade väljastatav laenuraha kallinenud ning pankade kasumiteenimise võime suurenenud. Finantsinspektsiooni juhi Kilvar Kessleri sõnul annab keskpankade intressipoliitika muutus pankade kasumikasvust umbes poole. Teise poole moodustab laenuportfellide kasv.

Tähtajaline hoius aitaks võita

Eraisikute 13 miljardist hoiustest on lõviosa nõudmisteni hoiustel, millele märkimisväärset intressi ei maksta. Kessleri sõnul on tavaolukorras hoiustest pool paigutatud tähtajaliselt. «Kui kodumajapidamiseks oleks poole hoiustest paigutanud tähtajaliselt, siis oleksid nad intressitõusust tänaseks võitnud kokku juba 45 miljonit eurot,» lausus ta.

Kessler kinnitas, et Eesti pangandus on tugevatel finantsilistel alustel ning pangad on astunud reaalseid samme, et nende pakutavad finantstooted vastaksid intressikeskkonnale. Inimkeeles tähendab see, et pangad on tugevad ja hästi kapitaliseeritud ning suudavad riskides tugevalt püsida ning hoiustele pakutakse ka paremat intressi.

Rahandusministeeriumi finants- ja maksupoliitika asekantsler Evelyn Liivamägi tõdes, et kasumeid tagasiulatuvalt maksustada ei saa. «Kui meile tundub, et pangad teenisid eelmisel aastal liiga suure kasumi, siis seda me täiendavalt maksustada ei saa,» selgitas Liivamägi. Samuti tuleb tema sõnul olla maksumuudatustega ettevaatlik, sest ettearvatav maksusüsteem on välisinvesteeringute riiki meelitamiseks väga oluline, «Kui mõnes sektoris hakkab hästi minema ja seda hakata rohkem maksustama, teeb see ettevõtted ärevaks ja Euroopa Liidus on väga lihtne ettevõtmist teise riiki viia,» lausus Liivamägi.

Eestis kehtib krediidiasutustele avansiline tulumaks ning kui 2020. aasta ehk koroona-aasta kõrvale jätta, on selle laekumine Liivamägi sõnul pidevalt kasvanud.

Liivamägi juhtis tähelepanu, et 2030. aastal peaks ka Eestis jõustuma üleilmse minimaalse tulumaksu reeglistik ning ka selles kontekstis ei ole kiired muutuvad lahendused head. «Maksumuudatused peaksid käsikäes käima sellega, mis minimaalse tulumaksu reeglitega toimuma hakkab. Kui hakkame entusiastlikult tulumaksu koguma, siis see võib kaasa tuua muudatused, mida me ei taha,» lausus Liivamägi.

Eesti Pangaliidu ja Swedbanki juhatuse esimees Olavi Lepp märkis, et üks võimalik arutelu koht oleks headel aegadel hoiuste tagamiseks mõeldud Tagatisfondi maksete suurendamine pankadele, et kriisiaegu paremini üle elada.

Loe ka: «Rahvas närib sääste, aga pangad hinda alla ei lase»

Möldri sõnul plaanis komisjon arutada kasumite erakorralist maksustamist, mille kasuks on juba otsustanud mitu Euroopa riiki. «Samuti tahame arutada muid võimalusi, kuidas pangad saaksid Eesti ühiskonda senisest rohkem panustada. Eesti Pank on näiteks soovitanud kaaluda, kas pankade tulumaksusoodustus on täitnud oma eesmärki ning kas seda süsteemi peaks muutma,» ütles ta ning pidas oluliseks jälgida ka hoiuseintresside tõusu suhet laenuintressidesse.

«Praegu on hoiuseintressid tõusnud laenuintressidest märksa aeglasemalt. Eesti Panga hinnangul annab pankade tänavune kasumiprognoos selleks enam võimalusi,» lisas Mölder.

Erikomisjoni istungil osalesid Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik, finantsinspektsiooni juhatuse esimees Kilvar Kessler, rahandusministeeriumi finants- ja maksupoliitika asekantsler Evelyn Liivamägi, Eesti Pangaliidu ja Swedbanki juhatuse esimees Olavi Lepp, Eesti Pangaliidu tegevdirektor Katrin Talihärm ning riigikontrolör Janar Holm. Komisjoni istungile kutsuti ka SEB Panga, Coop Panga ja LHV Panga esindajad, kes aga ei pidanud võimalikuks tänasel arutelul osaleda.