Luubi all ⟩ Rahvas närib sääste, aga pangad hinda alla ei lase

Oma kodu nimel tuleb aina enam pingutada, samas saab üha kallima laenuraha eest osta järjest vähem. Foto: Eero Vabamägi

Eelmise aasta varasügis. Peen kinnisvarakonverents, saal puupüsti jõukaid kinnisvaraomanikke täis. Päev hakkab juba õhtusse kanduma, järsku pöördub üks noormees tasakesi naabri poole: «Kuule, nad siin räägivad kõik euriborist. Mis asi see euribor on?»

Kes siis veel ei teadnud, teab täna une pealt, sest pole kodulaenuvõtjat, kes poleks saanud pangalt teadet: maksa rohkem, või muidu!

Reedel kerkis euribor 3,1 protsendi tasemele. Seda näitajat jälgivad Eestis kõik, kellel mõni laen on, sest pangalaenud ja liisingud on sageli just kuue kuu euriboriga seotud. Lepingutes näeb seda nii, et märgitud on panga marginaal, näiteks kaks protsenti, pluss kuue kuu euribor. Seda viimast muudavad pangad lepingus kaks korda aastas, iga kuue kuu takka. Nii juhtuski, et kui euribor pärast seitsmeaastast miinusperioodi sügisel tõusma hakkas, võtsid suuna üles ka pangalaenude tagasimaksed.