/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2012/04/17/1059928t1hed0e.jpg)
Rahandusministri ettepanekul suunatakse selle ja järgmise aasta vältel riigi elektritaristusse lisavahenditena 15,7 miljonit eurot, et kiirendada jaotusvõrkude kliimakindlamaks muutmist.
Valitsus eraldas elektrivõrgu kliimakindluse suurendamiseks üle 15 miljoni euro
Seeläbi saab piirkondades kaasnevalt luua ka liitumisvõimalusi taastuvenergia tootmisele, teatas rahandusministeerium.
«Valitsuse tänasel [neljapäevasel – toim.] nõupidamisel ei tulnud kellelegi üllatusena selge vajadus leida täiendavaid võimalusi elektrivõrgu investeeringute kiirendamiseks,» lausus rahandusminister Annely Akkermann.
«Eelnenud kuudel on meil korduvalt olnud ilmastikuolude ning elektrivõrgu seisundist tingitud erineva kestuse ja mõjuga elektrikatkestusi Eesti erinevates piirkondades. Sellise mastaabiga katkestuste oht ja mõjud peaksid olema 21. sajandi oludes miinimumi viidud,» nentis minister.
Lõplikud raha suunamise otsused jäävad elektri jaotusvõrke haldavate ettevõtete kanda. Rahandusministri sõnul investeerivad võrguettevõtted igal aastal jaotusvõrgu kvaliteedi tõstmisse suures mahus võrguteenuse tasust tulevaid vahendeid ning selle tulemusel on rikete arv võrgus tublisti vähenenud. «Samas nõuaks kogu Eesti võrgu ilmastikukindluse tõstmine rohkem kui 2 miljardit, seal hulgas suuremate asulate vahelised liinid ligikaudu 1 miljard eurot,» tõdes Akkermann.
Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut tõi välja, et ehkki investeeringuid tehakse eelkõige võrgutasudest, on muutuvad ilmastikuolud tõstnud teravalt esile vajaduse muuta elektrivõrku kiiremini ilmakindlamaks. «Jõudsime Elektrilevi OÜ ja Saaremaa vallaga hiljuti kohtudes järelduseni, et eriti oluline on suurendada võrguinvesteeringuid saartel. Niisamuti jõudsime kokkuleppele detsembrikuise tormi kahjude korvamise osas, et kulud hüvitab Elektrilevi,» rääkis Sikkut.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on koostöös Elektrileviga üle vaatamas ka võrguteenuste kvaliteedinõuete määrust. Analüüsitakse võrgu eriolukorra väljakuulutamise põhimõtteid, lubatud katkestuste kestust ja kompensatsiooni suurust.
Elektrilevi on enam kui 90-protsendise osakaaluga suurim jaotusvõrguettevõte. Juhatuse esimehe Mihkel Härmi kinnitusel läheb nende poolt suur osa valitsuse eraldatud lisavahenditest just suursaarte elektrivõrgu tugevdamiseks. «Suurendame investeeringuid kõikjal Eestis, ent Lääne-Eestis ja saartel on ilmastikuolud muu Eestiga võrreldes raskemad, mistõttu suuname sinna lisaraha. Konkreetsetest objektidest saab välja tuua Hiiumaa-Saaremaa merekaabli, aga ka investeeringud Kihelkonna, Järise ja Mustjala elektrivõrkude tugevdamiseks,» ütles Härm.
Lisavahendite katteallikas on valitsuse reservis varem eraldatud vahendite jäägi ümbersuunamine, peale mullutalvistele ja läinud aasta kolme viimase kuu energiahinna leevendusmeetmele eraldatud toetuste mahu selgumist. Täiendavalt on plaanis jaotusvõrkude tugevdamiseks ümber tõsta varasema perioodi ehk aastate 2013–2020 süsinikdioksiidi kauplemisperioodi tulust rahastatava biometaani toetusmeetme elluviimise järel kasutamata jääk, mille suurus selgub järgmisel aastal.
Investeeringud elektrivõrku aitaksid lahendada ka mikrotootmise võrguga liitumiste kitsaskohti. «Kuna rahavajadused on kõikjal suured ja riigieelarve maht teadagi piiratud, siis püüame tabada mitu kärbest ühe hoobiga – korraga suurendada võrkude ilmastikukindlust, kui ka luua senisest paremad tingimused taastuvenergia väiketootjatel võrguga liitumiseks,» lisas Akkermann.
Eesti on taastuvenergia tootmise elektrivõrku integreerimise võimekuse suurendamiseks juba eelnevalt otsustanud suunata taastekava kaudu avaliku sektori toetust kokku 74,2 miljonit eurot, mis võimaldab teha investeeringuid nii elektri põhi- kui ka jaotusvõrkudesse ilma elektritarbijate võrgutasusid suurendamata.