Luminor: tööstuse languse peatumine ei pruugi viidata trendi lõpule
7. veebruar 2023, 11:10
Luminori peaökonomisti Lenno Uusküla sõnul ei pruugi tööstustoodangu langustrendi peatumine mullu detsembris novembriga võrreldes viidata trendi muutumisele.
«Väikest stabiliseerumise märki detsembri tööstustoodang näitas peale kolme kuud kestnud langust, kuid tööstustoodang on olnud väga hüplik ka varem, nii et vara on sellest välja lugeda trendi muutust. 2023. aasta tuleb jätkuvate muutuste aasta. Energiakandjate hindade tuleviku suhtes ei ole veel kindlust. Tarneahelate probleemidest küll ei räägita palju, kuid mitte kõik ettevõtted pole veel vajalike sisenditega kindlustatud. Sealt võib sel aastal tulla positiivseid uudiseid,» ütles Uusküla.
Statistikaamet teatas esmaspäeval, et tööstusettevõtted tootsid 2022. aastal püsivhindades 1,9 protsenti vähem toodangut kui aasta varem, kusjuures toodang kasvas tööstuse kolmest sektorist kahes, mäetööstuses 7,3 protsenti ja energeetikas 5,4 protsenti, kuid kahanes töötlevas tööstuses, kokku 2,7 protsenti.
Sesoonselt korrigeeritud andmete alusel toodeti detsembris võrreldes novembriga tööstuses 2,1 protsenti ja töötlevas tööstuses 3 protsenti rohkem toodangut. Detsembris langes tööstustoodangu maht 2021. aasta sama kuuga võrreldes 11,6 protsenti ning töötlevas tööstuses 11,5 protsenti võrra.
Uusküla sõnul tuleb majanduse ebastabiilsuse tingimustes suhtuda majandusnäitajatesse reservatsioonidega, kuna need võivad üldisest olukorrast anda moonutatud pildi. «Langus oli just aasta teises pooles märkimisväärne. Detsembrikuu toodang on enam kui 11 protsenti väiksem kui aastatagune toodang. Võrreldes aga potentsiaalse tootmismahu kasvuga, mida oleks oodanud stabiilses majanduskeskkonnas, oleme kaotanud lausa seitsmendiku toodangust ehk iga seitsmes toode on jäänud tootmata. Aastakokkuvõttes vaid kaheprotsendiline langus aga kajastab nõrka 2021. aasta algust, mil meid mõjutas veel koroona ja 2022. aasta tugevat koroonast taastumist koos maailmamajanduse kasvuga,» selgitas peaökonomist.
Uusküla lisas, et hinnatõusu tõttu pole paljud ettevõtjad aru saanud, kui hull olukord on, sest koguste mõõtmine ettevõtte tasandil on keeruline, töötuse järsku kasvu vähemalt aasta esimeses pooles ökonomist siiski ette ei näe. «Kuni jagub eurosid palga maksmiseks, ei kiputa töötajaid ära saatma. Samuti oodatakse, et nõudlus taastub käesoleval aastal. Koroonaperioodi õppetund paljudele oli töötajatega sidemete hoidmise väärtus, mistõttu hoiavad ka praegu paljud ettevõtted töötajaid ettevõtte juures ning me pole näinud suuri koondamisi. Kui tööstuse vilets olukord aga kestab veel kauem kui suveni, siis on ohus ka töökohad, sest just eksportival tööstusel on raske tõsta palku samaväärselt Eesti hinnakasvuga,» tõdes ta.
Majanduse kiiret taastumist Uusküla ei prognoosi. «Toiduainete hinnad maailmaturul on langemas, kuid ka seal on palju faktoreid, mis võivad järgnevat aastat mõjutada. Hiina on jätkuvalt murekoht nii oma siseriiklike probleemide tõttu kui ka kasvava võimuvõitluse pärast tehnoloogia valdkonnas. Meie peamised kaubanduspartnerid on endiselt nõrga väljavaatega. Rootsis oodatakse langust ning eriti just meid puudutavas ehituse ja mööbli sektoris. Aasta teises pooles võiks aga ka seal olukord paraneda ning nõudlus meie toodete järgi taastuda,» märkis ta.