50+ vanus ja tööotsimine: tunned end nagu «parim enne möödas»

Vanematel kui 50-aastastel on raske tööd leida Foto: AP/Scanpix

Michael O’Reilly otsib Suurbritannias Bexhillis tööd, kuid ei leia seda. Ettevõtetel pole kombeks palgata selles vanuses inimesi.

«Olukord on kohutav,» ütles ta. «Tunned, nagu sul oleks küljes silt «parim enne möödas».»

Tema kogemus pole midagi erakordset. Chartered Management Institute'i (CMI) uuringu kohaselt eelistavad ettevõtted ja tööandjad nooremaid töötajaid vanematele. 

Samal ajal kutsub Briti rahandusminister varem pensionile läinud inimesi tagasi tööle. Reedel peetud kõnes ütles rahandusminister Jeremy Hunt, et tööl on ligi 300 000 inimest vähem, kui oli enne pandeemiat. Ta hoiatas ettevõtteid, et nad ei saa kasvada ilma piisava tööjõuta, kirjutab BBC.

«Kes läksid pandeemia ajal varakult pensionile või pole töökoha kaotamise järel tööd leidnud, siis mul on teile sõnum: Suurbritannia vajab teid,» lausus ta.

CMI aga hoiatab, et vanemate inimeste tööle võtmine pole nii lihte. Selleks peavad tööandjad muutuma oma suhtumist. CMI küsitles enam kui tuhande Suurbritannia ettevõtte ja asutuse juhti. Vaid 42 protsenti nendest oli valmis võtma tööle üle 50–64-aastaseid inimesi. Palju rohkem ettevõtteid on valmis palkama noori.

Ligi kolmveerand tööandjatest oli valmis palkama rohkem 18–34-aastaseid. 64 protsenti olid valmis palkama 34–49-aastaseid. Veel hullem on olukord vanusegrupis 65+, keda oleks valmis palkama vaid 18 protsenti küsitletutest.

Vanemad töötajad saaksid tuua kogemusi

O’Reillyl on aastakümnete pikkune kogemus panganduses, kus ta alustas programmeerijana ja jõudis välja globaalse IT-juhtimiseni. Ta on üle 50-aastane ja püüab vanuse küsimusest tööintervjuudel kõrvale põigata.

«Kipub olema sedasi, et esialgne telefonivestlus läheb hästi, kuid näost näkku kohtumisel olukord muutub,» rääkis ta. «Sa näed nende suhtumisest ja kehakeelest, et sa tegelikult ei huvita neid.»

CMI juht Ann Francke rääkis, et nii vanemad töötajad kui ka tööandjad peaksid kuulama rahandusministri sõnumit ja aitama sellel põlvkonnal naasta tööturule. Küll aga tähendab see, et olenemata tööandja suurusest viitab see äride töö- ja juhtimiskultuuri puudustele.

Francke sõnul tuleksid vanemad töötajad tagasi, kui neile pakutaks täiendõpet ja paidlikku töövõimalust. «Kui aga palkamises muutusi ei tule, jäävad vanemad töötajad tööturult välja ajal, kui neid on kõige rohkem tarvis,» ütles ta.

Paljudes majandusharudes valitseb suur tööjõupuudus. Samal ajal on tööta kümme miljonit tööealist inimest. Osa otsib tööd, osa on üliõpilased või ka tervise tõttu töövõimetud.

Hunt lausus, et kui üliõpilased välja arvata, on ikkagi 6,6 miljonit tööealist majanduslikult mitteaktiivset inimest. Ta nimetas seda tohutuks ja šokeerivaks talendi ja potentsiaali raiskamiseks. Nendest enam kui miljon on 50–64-aastased, kes on läinud enneaegsele pensionile.

Osa ettevõtteid meelitab vanemaid inimesi pensionilt tööle naasma. Näiteks kindlustusgigant Axa kutsub 50-aastaseid ja vanemaid tagasi tööle, kui neil on ettevõttele vajalikke oskusi.

«Arvestades, milline on töötajate puudus, on see nišš, mida iga ettevõte peaks ära kasutama,» teatas Emma Harvey Axast.