/nginx/o/2012/02/06/943694t1h3851.jpg)
Eile Kreekas käivitunud riigivõla restruktureerimise operatsioon – suurim sedalaadi sündmus ajaloos üldse – vallandas miljardite dollarite ulatuses CDSide ehk võlakindlustuse instrumentide väljamakseid.
Kreeka «krediidisündmus» vallandas massiivsed kindlustusmaksed
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lakmustestina turgude jaoks kuulutas Rahvusvaheline Vahetus- ja Tuletistehingute Assotsiatsioon (ISDA) CDSide omanike jaoks välja nn «krediidisündmuse», mis kindlustab neile kahjumaksed.
Praktikas tähendab see, et netos makstakse välja ligikaudu 3 miljardit dollarit CDS-lepingute raha.
Ühtlasi on tegemist mõnevõrra rahustava sõnumiga võlakirjaturgudele, kus kardeti, et makseid võidakse üritada vältida, mis aga õõnestanuks võlakindlustuse kui sellise olemust ja usaldusväärsust.
Küll aga ärritas investoreid, et ISDA komisjon, kuhu kuuluvad 15 globaalse panga ja investeerimisfondi esindajad, otsusega väga pikalt viivitas.
Lisaks jätkub ebakindlust veel vähemalt nädalaks ajaks, kui väljamaksete lõplikke summasid oksjonilaadse protsessiga paika hakatakse panema.
Maailma suurima erafondi Pimco juht Bill Gross hoiatas, et kogu see saaga on CDSide turgu õõnestanud.
«Reegleid on väänatud,» ütles Gross. «Lepingute puutumatust on rüvetatud ja nende kaal pole enam endine.»
ISDA tegevjuht Robert Pickel ütles aga: «Ma arvan, et CDSide turg väljub siit võidukana, kuna me jäime lepingute kirjatähele truuks. Võti oli oodata, kuni krediidisündmus rakendub kõikidele võlakirjahoidjatele. Varasem otsus olnuks ennatlik.»
Kreeka rahvusvahelised võlausaldajad rõhutasid, et riik peaks kasutama restruktureerimisega antud hingetõmbeaega majanduse agressiivseks reformimiseks.
See sõnum rõhutas muret, et tegemist võib olla vaid ajutist laadi leevendusega – kui Kreeka ei asu tegudele: ei vallanda riigitöötajaid, jätab müümata riigivarad ning väldib kapremonti maksuhalduses.
Saksa rahandusminister Wolfgang Schäuble ütles: «Täna anti Kreekale šanss. Nüüd peavad nad sellest ise kinni haarama.»
Üldiselt kardetakse, et Kreeka kaldub lõpuks oma lubadustest taas kõrvale – eriti kuna tulemas on valimised ning kodanikel on aastatepikkusest kasinusest ja majanduslangusest villand.
Euroopa majandusvolinik Olli Rehn hoiatas Ateenat ranges toonis, et teine abipakett on «unikaalne võimalus, mida ei tohi käest lasta».
«Ma eeldan nüüd, et Kreeka võimud jäävad programmile kindlaks ning viivad valitud poliitika jõuliselt ja õigeaegselt ellu.»
Et seda kindlustada, on käivitunud pretsedenditu seirekampaania.
Tänaseks on Ateenasse paigutatud neli täisajaga ametnikku Euroopa Komisjoni majanduskomiteest, lisaks IMFi ja Euroopa Keskpanga esindajaid, kes valitsuse poliitikal silma peal hakkavad hoidma.
Tänaseks on Ateenasse paigutatud neli täisajaga ametnikku Euroopa Komisjoni majanduskomiteest, lisaks IMFi ja Euroopa Keskpanga esindajaid, kes valitsuse poliitikal silma peal hakkavad hoidma.
«Kui meil on inimesed füüsiliselt kohapeal, saab rutem jaole, kui midagi viltu hakkab kiskuma,» ütles üks Euroopa Komisjoni ametnik.
Euroopa valitsused keskenduvad aga samal ajal tulemüüri ladumisele teiste nõrkade majanduste nagu Portugali, Hispaania ja Itaalia ümber. Kõigi eelduste kohaselt võetakse teema üles juba esmaspäevasel euroala rahandusministrite koosviibimisel.
Üks kaalumisel olev võimalus on panna ühte patta EFSFi allesjäänud 250 miljardit eurot ja selle «permanentse järeltulija» Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) 500 miljardit eurot, et tagada tugevam tulejõud.
Saksamaale – mõlema fondi suurimale rahastajale – on selline lähenemine esialgu vastukarva.
Copyright The Financial Times Limited 2012