K, 1.02.2023

SEB: olukord tööturul on siiani hea

BNS
SEB: olukord tööturul on siiani hea
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
SEB pangakontor Viljandis.
SEB pangakontor Viljandis. Foto: Marko Saarm / Sakala / Scanpix

Kuigi statistikaameti andmetel palgakasv kolmandas kvartalis pisut aeglustus, ei saa SEB panga majandusanalüütiku Mihkel Nestori hinnangul praegust olukorda tööturul veel kuidagi halvaks pidada.

«Lõppeval nädalal avaldatud andmete kohaselt küündis keskmine brutopalk selle aasta kolmandas kvartalis 1679 euroni. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis palgatase seega 8,1 protsendi võrra. Kuigi tegemist on märkimisväärse numbriga, siis oodata oleks võinud isegi suuremat summat. Seda seetõttu, et maksuameti andmetel tõusis keskmine töötasu samal ajavahemikul aastases võrdluses koguni 10 protsenti,» märkis Nestor pressiteates.

Kuigi kolmanda kvartali sisemajanduse koguprodukti number saab Nestori sõnul olema kõigi ennustuste kohaselt tagasihoidlik, siis pole kiire palgakasv tänastes oludes üllatav, kuna nominaalselt ehk nii-öelda «tavalistes» eurodes mõõdetuna kasvab ju kõik kiiresti.

«Kõige olulisem komponent praeguse palgakasvu taga on mõistagi töötajate nappus. Eesti tööhõive määr 15–74-aastaste inimeste seas oli kolmandas kvartalis 69,5 protsenti. Vähemalt täiskohaga töötajaid silmas pidades olime seeläbi tööhõivelt Euroopas ilmselt kindlalt esimesed. Kui tööandjatel on ahtad valikud, siis võib tööotsija minna palgaläbirääkimistele palju julgema taktikaga. Kindlasti on oluline komponent olnud ka tööandjate kartus häid inimesi kaotada, sest agressiivselt laienevad konkurendid kipuvad kitsastes oludes töötajaid lihtlabaselt üle lööma,» selgitas Nestor.

Ettearvamatu inflatsioon

Uue muutujana on võrrandisse lisandunud ka inflatsioon. Eriti palgaastme madalamas otsas muudab üle 20-protsendine elukalliduse tõus analüütiku sõnul toimetuleku ilmselgelt keerulisemaks, mis on palgaläbirääkimistel oluline argument. «Et ettevõtete käive kolmandas kvartalis 25 protsenti kasvas, siis ei saa öelda, et raha selleks kusagilt ka võtta pole,» lisas ta.

Nestor tõi välja, et kõige kiiremini kasvasid kolmandas kvartalis avaliku sektori palgad, mis suurenesid pea 13 protsenti. «Arvestades sektori nõrgenevat konjunktuuri, oli üllatavalt kiire ka tööstuse palgakasv, mis küündis üle 12 protsenti. Samas suurusjärgus tõusid palgad ka sellistes valdkondades nagu mäetööstus ja energeetika. Protsentuaalselt paistsid kiire palgakasvu poolest silma veel põllumajandussektor ning majutus-toitlustus, kus üldine palgatase jääb muidugi madalaks. Statistiliseks anomaaliaks tuleb ilmselt pidada tõika, et kahes valdkonnas – meelelahutussektor ja muud teenindavad tegevused – keskmine palk vähenes,» kirjeldas analüütik.

Ta möönis, et kolmandas kvartalist rääkimine tundub praeguseks muidugi kauge minevik ning võrreldes suvega on oluliselt süngemaks muutunud vaade majanduse tulevikule, mis kindlasti ei jäta puutumata ka tööturgu. «Kui hinnata tööturu tulevikku küsitluste pinnalt, siis ei ole eri majandussektorid muidugi ühe puuga löödud. Kõige pessimistlikum vaade tulevasele tööjõuvajadusele valitseb täna tööstussektoris. Pärast koroonaaegset buumi, kus inimesed teenuste asemel vaid kaupasid soovisid tarbida, on konjunktuur selgelt muutunud. Tööstus aeglustub pea igal pool ja Eestil pole sellest võimalik kuidagi mööda hiilida,» nentis Nestor.

Teistest keerulisemas olukorras on ka Põhjamaade kinnisvaraturuga seotud eksportöörid, kes on ka väga olulised tööandjad. Nii töötas eelmisel aastal puidutööstuses ligi 18 000 ja mööblitööstuses pea 8000 inimest, kes kokku moodustasid 9 protsenti kõigist tööga hõivatud inimestest.

«Viimases konjunktuuriuuringus raporteerisid pea pooled mööblitööstusettevõtted, et nende tootmismaht on kahanenud. Paratamatult kaasneb sellega korrektuur ka vajaduses töötajate järele. Arvestades Eesti tööstuse madalat tootlikkust, on teisalt selge, et ühel hetkel oleks taolised koondamised toimunud niigi. Et tööturg on täna veel suhteliselt tugev, siis pole täna kindlasti veel halvim hetk uus töökoht leida. Samas võib selline üleskutse kõlada üsna õõnsalt piirkondades, kus mõni puidu- või mööblitööstus ongi ainus arvestusväärne tööandja,» tõdes analüütik.

Teenindussektor soovib töötajaid juurde

Samas, kui tööstus vajab lähemal ajal töökäsi vähem ja ka ehituses ning jaekaubanduses on tööjõuvajadusindeks selgelt negatiivsel poolel, siis erandlikuna soovib värbamistega jätkata teenindussektor. Vähemalt novembri seisuga oli Nestori sõnul seal veel oluliselt rohkem ettevõtteid, kes soovisid töötajaid juurde värvata, kui neid, kes nende arvu lähema kolme kuu jooksul vähendada plaanisid.

«Eks peegeldab see pilt hästi ka Eesti majanduse üldist seisu. Kui välisturgudel on konjunktuur eksportijate jaoks juba nõrgenenud, siis sisetarbimisel läheb inflatsioonile vaatamata veel üsna hästi. Kindlasti on sektorile abiks ka vana võlg, kus pikema aja vältel ei õnnestunud ettevõtetel üldse oma tööjõuvajadust rahuldada,» märkis ta.

«Tööturu edasine väljavaade sõltub majanduse järgneva mõõnaperioodi kestusest ja sügavusest. Seis maailmas on segane, ent eks jälgivad olukorda hoolega ka keskpangad, et inflatsiooni lämmatades kogemata majandust päris ära ei tapeta. Kui peavad tänased ennustused, siis peaks järgmise aasta teises pooles olema saavutatud teatav stabiilsus ja majanduskasv naasma. Loodame, et siinne tööturg seni vastu peab,» võttis analüütik kokku.

Märksõnad
Tagasi üles