Elisa: kliendid on internetikiirustega rahul ega vaja rohkemat

Elisa Foto: Tairo Lutter

Telekommunikatsiooniettevõtte Elisa teatel ei ole interneti koduühenduse aeglus Eestis suur murekoht, sest kliendid on teenusega rahul ja saavad oma toimingud tehtud ka praeguste kiiruste juures.

Postimees kirjutas täna, kuidas Eesti inimeste kodune interneti püsiühendus on sedavõrd aeglane, et jätab meid riikide vahelises võrdluses tahapoole nii kõigist meie naaberriikidest, aga ka Serbiast, Moldovast ja Bulgaariast. 

Elisa erakliendiüksuse interneti tootejuhi Hannes Nõgisto hinnangul ei tasu aga tagasihoidlikust edetabelikohast suuri järeldusi teha, sest reaalset kliendikogemust mõjutavad muud tegurid.

Nõgisto vastas küsimustele kirjalikult.

Miks on Elisa hinnangul Eesti speed-testi püsiühenduste edetabelis alles 64. kohal?

Internet kui Eestis riiklikult defineeritud elutähtis teenus on ammu liikunud pelgalt tehnilise katsetamise faasist ühiskonna jaoks kriitilise infrastruktuuri rolli. Koroonakriis tõestas ilmekalt, kuivõrd oluliseks ühiskonna vereringeks me oleme muutunud. See omakorda tähendab, et kõik Eesti operaatorid keskenduvad sellele, et kasutaja igast Eestimaa nurgast saaks teha oma tööd, õppida ning tarbida ka meelelahutust asukohast sõltumatult.

Võrgud optimeeritakse just nendele teenustele, mida inimesed päriselt kasutavad ja seega on põhirõhk teenuse tegeliku kvaliteedi tagamisel. Keskmist internetikiirust mõjutab paljuski pakett, mille valib iga klient vastavalt enda vajadusele.

Oluline on märkida, et klientide reaalset kasutuskogemust mõjutab see, kas valitud internetiga saab kliendi soovitud tegevusi internetis teha, mitte see kui suured on lubatud maksimumkiirused või mitmendal kohal on Eesti internetikiiruste edetabelites.

Elisa interneti püsiühenduse hinnakiri 

Kuni 1 Gbit/s – 69,99 eurot

Kuni 500 Mbit/s – 33,99 eurot

Kuni 150 Mbit/s – 26,99 eurot

Kuni 50 Mbit/s – 20,99 eurot

Kuni 15 Mbit/s – 16,99 eurot

Alla ja -üleslaadimise osas erinevusi pole

Läti suurima internetipakkuja TET hinnakiri*

Kuni 1 Gbit/s – 20,5 eurot

Kuni 500 Mbit/s – 17,5 eurot

Kuni 200 Mbit/s – 14,5 eurot

* - pakkumine kehtib 24 kuuks ja enneaegse loobumise korral rakendub leppetrahv

Miks on Eestis gigabitine püsiühendus endiselt vähemalt kaks korda kallim kui Eesti lähiriikides?

1Gbit/s kiirus on küll tehnoloogiliselt oluline samm, kuid reaalselt tavatarbija selle jaoks kasutust ei leia ning kõik tavapärased toimingud saab tehtud 500Mbit/s ning ka madalamate kiiruste juures.

1Gbit/s kiirus on mõeldud väga spetsiifiliste kasutusjuhtude jaoks ning tavatarbija hinnataseme võrdlemine 1Gbit/s hinna alusel ei ole üldise hinnataseme osas representatiivne. Kui turul tekib rohkem kasutusjuhte ja nõudlust 1Gbit/s interneti järele, siis kindlasti langevad hinnad veelgi.

Millega on tänaste tehnoloogiate puhul põhjendatud erinevate pakettide kiiruste niivõrd suured hinnavahed? Kas 500 Mbit/s asemel 1 Gbit/s tähendab teile tõesti kaks korda suuremat omakulu?

Keeruline on hinnata, millised on need teenused, mis tegelikkuses taolisi kiirusi vajavad. Sadadest tuhandetest perekondadest, kus on juba aastaid olnud võimalik kasutada kiiruseid kuni 500 Mbit/s, on taolisi valikuid langetanud vaid mõni protsent.

Inimesed ei vaja megabitte sekundis, vaid seda, et teenused toimiksid, töö saaks tehtud ning koolitöö edukalt läbi viidud. See viimane sõltub paljuski ka serverite töökindlusest ja IT-lahendustest, mitte pelgalt internetiühenduste kiirusest.

Kuivõrd palju takistab Elisal kiiruseid tõstmast ja pakettide hindu ühtlustamast koksiaalkaabli pärand ja tehnoloogiliselt iganenud võrgud?

Koaksiaalkaablis võimaldame klientidele pakkuda kiiruseid kuni 500 Mbit/s, mis katab klientide vajadused küll ja veel. Elisas on koaksiaalkaablil ja valguskaablil pakutavate teenuste hinnad ühtlustatud.

Eesti suurimate telekomiettevõtete puhaskasumid (2021)

1. Telia Eesti AS – 43 160 000 eurot

2. Elisa Eesti AS – 11 372 000 eurot

3. Tele2 Eesti AS – 1 819 842  eurot

Allikas: Creditinfo

Kas laialdane kiiruste tõstmine nõuaks Elisal täiendavalt mahukaid investeeringuid? Millal need ära tehakse ning kuidas edeneb Elisa fiibervõrgu ehitus?

Elisa laiendab oma optikavõrku igakuiselt, vahetades välja nii koaksiaalkaabli ühendusi ja rajades uut kiudu sinna, kus Elisa teenused varasemalt puudusid. Klientidel on juba täna võimalik valida suuremaid ühendusi, vastavalt oma vajadustele ja soovile.

Eestis on võrgu arendamine ka teistsuguste väljakutsetega, sest suuresti on meil hajaasustatus, mistõttu on võrgu ehitus väga erinev riikidest, kus inimesed elavad tihedalt koos kortermajades.

Enefiti võrgus pakutakse maapiirkondades gigabitist internetti täna ka 33 euro suuruse kuutasu eest. Kuidas on võimalik, et tiheasutusega Tallinna kesklinnas küsite tarbija käest kaks korda rohkem?

Paljudele võib üllatuseks tulla, aga internetiteenuse pakkujaid on Eestis mitmeid kümneid ning neist suurem osa pakub internetti väljaspool pealinna, väiksemates Eestimaa linnades ja asulates. Konkurents on kahtlemata tihe, aga selle tulemusel saavad Elisa kliendid nautida kvaliteetseid tele- ja sideteenuseid üle Eesti.

Elisa võrgus nimetatud hinnaerisust linna ja maapiirkonna vahel pole ning pakume 1Gbit/s ühendust suurematest internetiteenuse pakkujatest soodsaimatel tingimustel.

Kiirus on vaid üks paljudest parameetritest, millega kliendid üldjuhul ennast ei vaeva. Klient on pahane, kui tema teenused ei toimi. Vahel on selles süüdi operaator, vahel rahvusvahelised serverid ning vahel ka teenus, mida üritatakse kasutada või hoopis seade, mida klient kasutab – see kõik on pidevalt meie töölaual. Meie eesmärk on see, et meie kliendid oleks Elisa teenuseid kasutades rahul ja õnnelikud. Täna võime öelda, et klient valib enamasti sellise kiiruse, mis sobib tema kasutusvajadustega.