ANALÜÜS Gaasimüüjate varud katavad Eesti klientide talvise tarbimise (1)

Carl-Robert Puhm
, majandusajakirjanik
Copy
Inčukalnsi maa-alusesse hoidlasse oli septembri lõpuks Eesti gaasimüüjatel kogutud 1,3 TWh gaasi. Eesti klientidele on sellest mahust kavandatud alla poole.
Inčukalnsi maa-alusesse hoidlasse oli septembri lõpuks Eesti gaasimüüjatel kogutud 1,3 TWh gaasi. Eesti klientidele on sellest mahust kavandatud alla poole. Foto: Ints Kalnins/scanpix Baltics

Postimehele teadaolevalt on Eesti gaasimüüjatel juba praegu piisavalt gaasi, et tagada kodumaiste klientide varustuskindlus aprillini – isegi ilma LNG-terminalita. 

Eesti gaasimüüjatel oli septembri lõpuks varutud Läti Inčukalnsi maa-alusesse hoidlasse 1,3 teravatt-tundi gaasi. Arvestades, et Eesti suurim gaasimüüja Eesti Gaas on teatanud, et hangib Klaipeda LNG-terminali kaudu sel aastal veel täiendavalt kahe teravatt-tunni suuruse lisakoguse, on meie ettevõtetel kindlustatud eelseisvaks talveks vähemalt 3,3-teravatt-tunnine varu.

Eleringi hinnangul küündib Eesti gaasitarbimine oktoobrist kuni märtsini aga ainult 2,5 teravatt-tunnini, mis tähendab, et meie nõudlus oleks justkui juba täna 800-gigavatt-tunnise varuga kaetud.

Konks peitub aga tõigas, et Eesti gaasimüüjad ei varusta vaid Eesti tarbijaid. Eestis umbes 60-protsendilise turuosaga Eesti Gaasil on lepinguid nii Lätis, Leedus kui ka Soomes, mistõttu moodustavad kodumaised kliendid nende portfellist ligi veerandi. Seega ei ole ka Klaipedast saabuvad suured LNG-lastid mõeldud ainult Eesti turule, vaid kogu kliendiportfelli katmiseks. Sama kehtib ka Inčukalnsi varutud gaasi kohta. Seetõttu olekski Eesti suurimal gaasiettevõttel juurde leida veel ca 1-1,5 teravatt-tundi.

Lisaks tasub meeles pidada, et kui näiteks mõni Läti ettevõte otsustab Eestis oma kliendilepingu üles öelda, peab üldteenust pakkuv Eesti Gaas olema valmis tarne enda peale võtma ja kogused asendama.

Terminalikohad on A ja O

Kõige eelistatum viis gaasi talveks juurde varuda, on teha seda LNG-terminali kaudu. Leedu terminalile ligipääs on keeruline, mistõttu on lootused Soome sõitval terminalil. Kui jaanuaris õnnestuks Eesti Gaasil tuua Inkoo terminali näiteks üks LNG-laev, oleks kogu varustuskindluse teema sisuliselt maas. Külma talve korral ei pruugi sellest küll kogu nende kliendiportfelli täielikuks katmiseks piisata, kuid puudujääv kogus oleks piisavalt väike, et selle järelturult hankimine ei tohiks probleeme valmistada.

Ilmekalt tõestab seda ka Eesti Varude Keskuse (EVK) viimane hange, kuhu esitati pakkumisi 0,8 teravatt-tunni ulatuses, millest EVK soetas endale 0,25 teravatt-tundi. Seega vähemalt 0,55 teravatt-tundi on teoreetiliselt turul endiselt müügiks ja selle võiks järelturul ära osta ükskõik milline regioonis tegutsev gaasifirma.

Suured gaasimüüjad järelturule aga esmajoones ei tõtta, kuna seal liigub juurdehindlusega gaas. Loogika on lihtne: müüjad, kel on LNG-terminalis koht garanteeritud, saavad järelturul enda praegused varud kallima hinnaga maha müüa ja hiljem müüdud kauba terminali kaudu odavamalt tagasi osta. Arvestama peab lihtsalt sellega, et müügiga liiga hoogu ei mindaks ning piisav varu klientideni tarnimiseks ikka olemas oleks.

Mõistagi ei taha ega saa Eesti Gaas olla pelgalt järelturult ostetud gaasi vahendaja, vaid peab konkurentsis püsimiseks püüdma tuua terminali enda laeva. Sestap utsitabki gaasimüüja aktiivselt poliitikuid Soome kolleegidele meelde tuletama, et terminali reeglid ja ligipääsukohad võimalikult vara paika saaks.

Kõige halvem oleks olukord, kus terminalikohta jäädakse pikalt asjatult ootama. Isegi kui aasta alguse kohast ilma jäädakse, oleks vajalik sellest võimalikult varakult teada saada, et mõelda alternatiivsete tarnekanalite peale.

Kui peaks juhtuma kõige mustem stsenaarium ning piisavalt gaasi ei saada talveks terminalist ega järelturult, ei tähenda see endiselt, et toad jääks külmaks ning tehased seisma. Ka riigil on tänaseks läbi EVK kindlustatud 0,65-teravatt-tunnine varu, millest jätkub tervele Eestile (ka tööstusele) talvel umbes kuuks ajaks. Lisaks on EVK-l võimalus osta kuni 0,5 teravatt-tunni ulatuses juurde Inkoo terminali nn käivitusgaasi, millega testitakse terminali enne kommertslastide saabumist.

Turg on muutunud

Tänaseks on siiski äärmiselt vähe tõenäoline, et EVK strateegilist varu üldse vaja läheb, sest Euroopas on gaasi piisavalt palju. Ilmekalt tõendab seda nõudluse ja pakkumise suhe ehk hind. Kui augusti lõpus maksis maagaas Hollandi TTFi gaasibörsil 349 eurot megavatt-tunni eest, siis tänaseks on järgmise kuu hind kukkunud kolinaga alla, 130 euroni. Kui soovida osta gaasi kohe ja praegu, on megavatt-tunni hind kõigest 68 eurot. Isegi veebruari futuurid ei maksa enam üle 165 euro.

Ülisuure hinnalanguse taga on Euroopa gaasihoidlate loodetust kiirem täitumine, millele on aidanud kaasa vähenenud tarbimine ja soojad ilmad: Euroopa Liidu liikmesriikidel oli laupäevase seisuga salves 1026 teravatt-tundi gaasi ja hoidlate täituvus ületab 92 protsenti.

Säärane turuolukord toob piltlikult öeldes kaasa stsenaariumi, kus LNG-laevad on kohal, aga gaasihoidlad täis. Lahendus: gaas tuleb müüa sinna, kuhu seda veel mahub. Ja Läti Inčukalnsi mahub seda veel pea 11 teravatt-tunni jagu.

Hoogne varumine juba ka käib: näiteks reedel ja laupäeval pandi Inčukalnsi hoiule 0,17 teravatt-tundi. Viimati varuti gaasi Läti hoidlasse sama tempokalt juuli lõpus.

Tagasi üles