PUUST JA PUNASEKS ⟩ Leedu LNG-terminal Eesti gaasimüüjaid ei aita

LNG terminal Leedus Klaipedas. Foto: Georg Kõrre

Klaipeda LNG ujuvterminali kaudu antakse tuleval aastal gaasivõrku kogus, mis kataks ära umbes Eesti kümne aasta tarbimise. Kardetavasti ei jõua sellest siinsele turule aga suurt mitte midagi.

Leedu LNG ujuvterminal ootab tuleval aastal endale külla 39 LNG-laeva. Kõik terminali külge saabuvad laevad on laias laastus ühetaolised, tuues endaga kaasa sellise koguse veeldatud maagaasi, mis vastab ühele teravatt-tunnile.

Suurt mõõduvõttu nende laevade endale saamiseks täna Euroopas ei käi. Pigem saab neid hetkel soetada isegi allahindlusega ehk odavamalt, kui lubaks eeldada gaasihind TTFi gaasibörsil. Sestap jagub ettevõtteid, kes LNG-d laevadega maale sooviks tuua, küll ja veel. Puudu on aga terminalidest ja terminalikohtadest, mistõttu käibki sisuliselt kogu jaht vaid nende ümber.

Baltikumi praegu ainsas LNG ujuvterminalis Klaipedas jagatakse LNG-laevade «majutamiseks» terminalkohti läbi kolme tüüpi oksjoni. Oksjon on seejuures tinglik nimetus, sest reaalset enampakkumist ei toimu. Kõige suurem aastane saak (viimati 24 TWh) jagatakse välja pikaajalise võimsusoksjoni kaudu. Nagu sõna pikaajaline viitab, siis kehtivad selle oksjoni tulemused kuni järgmiseks kümneks aastaks. Ehk teisisõnu: sellel oksjonil pannakse lukku ca 60% terminali järgmiste aastate läbilaskevõimest.

Viimati toimus säärane oksjon vaid paar nädalat tagasi, septembri teises pooles. 24 teravatt-tunnine hiigelkogus jagati neljaks tükiks, mis tähendas, et iga gaasimüüjast huviline pidi olema suuteline tooma aastas terminali vähemalt kuus LNG-laeva. Tänaste gaasihindade juures tähendab see rohkem kui poole miljardi euro suurust kohustust. Ometi oli huvilisi rohkem kui kohti.

Näiteid gaasikogustest

Klaipeda LNG-terminali aastane läbilaskevõime – 39 TWh

Läti gaasihoidlas praegu gaasi – 12,96 TWh

Eesti prognoositav aastane tarbimine (2022-2023) – 3,5 TWh

Soome prognoositav aastane tarbimine (2022-2023) – 14 TWh

Läti prognoositav aastane tarbimine (2022-2023) – 9 TWh

Leedu prognoositavaastane tarbimine (2022-2023) – 14 TWh

Allikas: Elering, Agsi.gie, Klaipedos Nafta

30. septembril teatas ujuvterminali operaator Klaipedos Nafta, et annab pikaajalise terminali kasutusõiguse Leedu, Läti ja Poola ettevõtetele. Leedu sai aastastest mahust 12 teravatt-tundi, Lätile ja Poola gaasimüüjatele jäi kummalegi 6 TWh.

Pingutusi pikaajalise terminalikoha saamiseks tegi ka Eesti suurim gaasiettevõte Eesti Gaas, kuid edutult. 

«Eks see teeb meile palju haiget,» tunnistas Eesti Gaasi juht Margus Kaasik Postimehele, lisades, et kuigi 6 teravatt-tundi ületab kaugelt Eesti tarbimist, on Eesti Gaasi aastane müügimaht regioonis umbes 12 teravatt-tundi, mistõttu olid nad koha saamisest väga huvitatud.

Eesti suurimas gaasifirmas arvatakse, et otsus, kellele kohti jagada, tehti ära poliitilisel tasandil. 

Üks laev järgmiseks aastaks

Kuigi pikaajaline oksjon oli gaasimüüjate jaoks selgelt kõige olulisem, järgnes 10-aastasele oksjonile ka iga-aastane oksjon järgmise ehk 2023. aasta mahtudele. Tõsi, seal pandi välja juba oluliselt väiksem maht, 9 teravatt-tundi, mis jagati üheksaks 1 TWh suuruseks tükiks. 

Sel oksjonil õnnestus Eesti Gaasil endale üks koht lõpuks saada ehk teisisõnu saadi järgmiseks aastaks võimalus ühe LNG-laeva Klaipedasse toomiseks. See on aga väike lohutus: näiteks Leedu gaasimüüjatel on pärast kaht oksjonit kindlustatud juba 19 laeva, mis sest, et Eleringi hinnangul on Leedu gaasivajadus umbes 14 teravatt-tundi aastas.

«See tulemus oli maksimum, mis terminali uusi reegleid arvestades oli teoreetiliselt võimalik saada. Ka aastavõimsusest pool eraldati kohe Leedule, kõik ülejäänud konkureerisid ülejäänud poolele,» kommenteeris Kaasik järgmise aasta oksjoni tulemusi.

Eesti Gaasi juhi sõnul on seetõttu ülioluline, et ka Eesti ja Soome jagaks tulevases Inkoo terminalis esmalt kohti vaid enda ettevõtetele. «Arvestades Klaipeda võimsuste jaotust Leedu, Poola ja Läti gaasimüüjate kasuks on väga oluline, et Inkoo terminalis saaks eelise Eesti ja Soome gaasimüüjad. Ootame pingsalt Inkoo terminali reeglite valmimist, et saaks hakata LNG-laste tellima,» ütles Kaasik.

Eesti ja Soome majandusminister lubasid eile, et Soome ja Eesti ettevõtted saavad terminalile ligipääsemiseks paremad tingimused. Samuti lubati, et reeglid pannakse paika riikide vahel ühiselt.

Tegelikult on Eesti ettevõtetel tuleval aastal veel võimalik proovida Klaipedasse laevu tuua. Nimelt on Leedu LNG-terminalis jäetud kuni 6 teravatt-tunni suurune reserv ka n-ö kohtoksjoniteks, millele saab pakkumisi teha järgmise aasta sees. Eesti Gaasi teatel kavatsevad nemad neil oksjonitel kindlasti osaleda.