Swedbanki peaökonomist: ostujõu vähenemine hakkab piirama tarbimist

Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina. Foto: Mihkel Maripuu

Vaatamata juba mitu kuud kestnud ostujõu langusele on tarbimismaht jaekaubanduses statistikaameti andmetel tugevasti kasvanud. Pikalt selline trend aga jätkuda ei saa, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.

Aprillis suurenes jaekaubandusettevõtete müügimaht ehk hinnakasvuga kohandatud jaemüük aastases võrdluses 12 protsenti ning selle aasta esimese nelja kuuga on see kerkinud 11 protsenti.

Möödunud aasta aprillis olid eriolukorra tõttu küll kaubanduskeskused suletud, kuid ka seda baasefekti arvestamata oleks jaemüügimaht aastases võrdluses korraliku kasvu teinud.

Kuigi autokütuse hind on rekordkõrgel, suureneb selle tarbimine kiiresti. Aprillis kasvas mootorkütuse jaemüügimaht aastases võrdluses 13 protsenti ja selle aasta nelja kuuga on see suurenenud ligi viiendiku võrra. Eesti keskmise palgasaaja ostujõud on pikka aega ja tugevasti kasvanud. Märtsis oli Eesti elanike ostujõud langenud aga ligi kolme aasta taguse tasemeni. Viimati vähenes ostujõud 12 aastat tagasi. Veel märtsis sai keskmise palga eest rohkem autokütust osta kui 10 aastat tagasi, mil bensiinihinnad samuti kõrgele tõusid.

Kasinam ostujõud piirab üha enam tarbimist

Kuigi tarbijate kindlustunne on juba alates möödunud aasta sügisest kiiresti nõrgenenud, oli inimeste kindlustunne püsikaupade ostmiseks aprillis veel jätkuvalt tugev. Ostujõu vähenemine hakkab aga tarbimist üha rohkem piirama. Samas toetavad tarbimist elanike hoiuste kasutamine, välisturistide arvu suurenemine ja Ukraina sõjapõgenikud.

Suured hoiused hoiavad nõudlust üleval

Kuigi eraisikute hoiuste kasv on juba alates möödunud aasta sügisest kiiresti aeglustunud, suurenesid need aprillis aastases võrdluses ligi 11 protsenti. Kui arvestada pandeemiaeelset ehk 2015.–2019. aastate hoiuste kasvutrendi, siis olid hoiused tänavu aprillis ligi 1,8 miljardit eurot sellest trendist suuremad, mis on 11 protsenti selleks aastaks prognoositud eratarbimisest või üle 5 protsendi SKPst.

Sellised erakorraliselt suured hoiused on nõndanimetatud ootel olev nõudlus, mida juba praegu kasutatakse ja mis on ka potentsiaalne tarbimine. Samas tuleks arvestada, et kuna need hoiused on koondunud rohkem suuremate hoiustega ja suuremate sissetulekuga inimeste kätte, siis ei tohiks selle raha tarbimist jaekaubanduses ülehinnata.

Turistide arvu tõus toetab jaeärisid

Enne pandeemiat oli mitteresidentide tarbimise osakaal Eesti eratarbimises ligi 12 protsenti, kuid eelmisel aastal jäi see alla 4 protsendi. Samas kulutavad Eesti inimesed oma raha välisreisidel ning see osakaal oli eratarbimisest vastavalt 2019. aastal ligi 10 protsenti ja möödunud aastal alla 4 protsendi. Reisimine on küll hoogustumas ja märtsis oli majutatud välisturiste Eestis juba ligi 9 korda rohkem kui aasta tagasi, kuid see number oli 38 protsenti allpool pandeemiaeelset, 2019. aasta taset.

Turistide arvu tõus toetab jaekaubandusmahtude suurenemist. Lisaks turistidele pakuvad jaekaubandusele täiendavat tarbimismahtu ka sõjapõgenikud Ukrainast, keda on siia saabunud juba üle 40 000, mis on ligi 3 protsenti Eesti aasta alguse rahvaarvust.

Eestis kasvab jaemüük rekordkiirusel

Eesti jaekaubandusettevõtete jaemüügimaht tegi aasta esimeses kvartalis poole kiirema kasvu kui Euroopa Liidus keskmiselt. Kuigi mitmes liikmesriigis oli see kasv Eestist veelgi tugevam, oli selle põhjuseks osas riikides ka möödunudaastane eriolukord ja väga madal võrdlusbaas. Küll aga puudus selline võrdlusbaasi mõju Leedus, Poolas ja Sloveenias.