Ametiisikute vaates oli kõige suurema lobistide surve all tervise- ja tööminister Tanel Kiik, kes kohtus lobistidega tervelt 52 korda. Enamik Kiige kohtumisi puudutasid üht- või teistpidi koroonaviiruse temaatikat, piiranguid ja vaktsineerimisi.
Vaatlusalusel perioodil keskkonnaministri ametis olnud Tõnis Mölder kohtus lobistidega 45 korda. Näiteks rääkis ta 17. mail erametsaliidu ja metsa- ja puidutööstuse liidu esindajatega pesitsusrahust. Sama arv kohtumisi oli ka toona sotsiaalministeeriumi tööala asekantsleri ametit pidanud ehk Tanel Kiigele allunud Sten Andreas Ehrlichil, kes lahkus töökohalt tänavu aprilli alguses. Järgmine on edetabelis peaminister Kaja Kallas, kes kohtus lobistidega 35 korral.
Organisatsioonide vaates tegeles lobiga enim Tööandjate Keskliit, kelle lobistid kohtusid ametiisikutega 30 korral. Järgnes Ametiühingute Keskliit, Eesti Energia, Eesti Erametsaliit ja Põllumajandus-Kaubanduskoda.
Mida lobistid saavutada püüavad?
Lobistide kohtumiste teemadest ilmnevad kõige erinevamad huvid. Näiteks on jalgpalliliidu president Aivar Pohlak kohtunud jalgpalli arengu ja koostöö arutamiseks nii rahandusminister Keit Pentus-Rosimannuse kui ministri nõuniku Terje Rohiga.
Enne presidendiametisse astumist Eesti Rahva Muuseumi direktorina töötanud Alar Karis käis muuseumihariduse ja ERMi külastuse teemadel lobistamas haridusminister Liina Kersnat.
Teenekas lobist, META büroo partner Andreas Kaju on registri andmetel perioodil lobiga tegelenud vaid kahel korral – nimelt rääkis ta Pentus-Rosimannusega kõrghariduse pikaajalisest rahastamisest – tegu on ilmselt Austraalia ärimehe huvide esindamisega, kellest Postimees on varem kirjutanud – ja Sten Andreas Ehrlichiga platvormitöö reguleerimisest.