/nginx/o/2022/04/16/14487793t1ha26d.jpg)
Juhi tööks on tunda vastutust. Vastutust oma inimeste, oma valdkonna ning oma projektide edu eest. See vastutuskoorem toob aga tihti kaasa olukorra, kus juhid ei julge hetkekski lasta tähelepanul hajuda, töömõtetel ununeda ning end välja lülitada. Lühikeses perspektiivis võib selline lähenemine tuua kaasa võimsad tulemused, kuid samas on see kindel retsept läbipõlemisi ja tööstressini, räägib Elisa IT-juht Villu Teearu.
Erinevates ettevõtetes võib tihti kohata juhte, kes taovad endale uhkusega rusikaga vastu rinda ning räägivad, et kui neid ei oleks, ei saaks mitte miskit tehtud, viidates, et just seetõttu käisid nad viimati puhkamas neli aastat tagasi. See pealtnäha meeletu pühendumus peaks aga kõikide kaasteeliste seas üles tõstma portsu punaseid lipukesi ning panema nad küsima, miks on lastud sellisel olukorral tekkida.
Ükski inimene pole asendamatu ning kuigi paljud nõnda arvavad ja üritavad ennastki asendamatuks muuta, siis on reaalsus teistsugune. Seejuures pole see halb, eriti juhtide puhul – hea juht ei ole jõumees, kes peab pidevalt end ümbritsevast kümne küünega kinni hoidma, kuna vastasel juhul laguneks kõik algosadeks. Reaalsus on pigem vastupidine ning head juhti ilmestab oma inimeste arendamine ning nende oskuste ja motivatsiooni tõstmine tasemele, kus nad suudavad suurepäraselt toimida ka oludes, kus juht mõneks ajaks pildilt kaob.
Ülepingutamine, enda kõige keskmesse seadmine ning kättpidi iga protsessi küljes olemine pole aga problemaatiline vaid tiimi arengu vaatest. Läbipõlemine ning tööstress on midagi, mis kimbutab igal aastal tuhandeid inimesi ning mis võib liigi hiilida pea märkamatult. Omamata võimet ennast korrakski välja lülitada on probleemid kerged tekkima ning end hädavajaliku ja asendamatuna tundev inimene võib ühel hetkel töölt eemale jääda juba sunniviisiliselt – ühel hetkel lihtsalt rohkem ei jaksa, keha ja vaim annavad alla ning kätte jõuab kriitiline piir.
See on ka koht, kus peeglisse peaks vaatama ka ereda leegiga läbi põlenud juhi otsene juht. Just nii nagu läbipõlenud juhi rolliks on tagada oma tiimi kuuluvate spetsialistide töörõõm, pikaaegne töövõime ning edukus, on juhtide juhi tööks tagada, et kõik tema käsuliini kuuluvad inimesed suudaks tunnetada oma piire ning kui see nii pole, siis vajadusel sekkuma.
Oluline on ennast mõista
Kuigi viimases hädas saavad sekkuda teised osapooled, siis on oluline, et iga spetsialist, iga juht ning iga juhtide juht omandaks piisavad tööriistad, et iseennast piisavalt hästi mõista, tajuda, et õige tasakaalupunkt aitab edu tagada ka pikemas perspektiivis ning aja maha võtmine pole midagi, mille üle häbi tunda või mis langetaks ettevõtte ees kellegi väärtust. Pigem sooviks kõik häid inimesi toimetamas näha ka homme ning aasta pärast, isegi kui seetõttu tuleb neil täna töötegemistest eemale hoida.
Seejuures tasuks ka mõista, et enda välja lülitamine ei tähenda kahenädalasele soojamaareisile minekut või kolm päeva haudvaikses metsas mediteerimist. Tõsi, pikemad pausid on olulise tähtsusega, kuid neist olulisemadki on väiksed ning hetkelised kõrvalekalded töistest teemadest, kestku need tunnikese, päeva või nädalavahetuse.
Igale inimesele sobivad erinevad väljundid ning erineva metoodikad, seega on oluline leida endale parim. Mõne jaoks on parim viis mõtted töölt viia trenni teha või pikemale matkale minna, teise jaoks võiks hästi sobida kindlast kellaajast töömeilide vaatamise lõpetamine, kolmanda jaoks kontorist piisavalt kaugel lõunatamine ning neljanda jaoks hommikul pärast ärkamist mõnda aega telefoni vaatamise vältimine.
Olgu sobivaks lahenduseks mistahes, peamine on see, et mingigi väljund mitmekesisuse ja töömõtete välja lülitamiseks kuskil oleks. Kuigi esialgu võib see olla raske, FOMO ning asendamatuse (või isegi liiga lihtsalt asendatavuse) tunded võivad kriipida ning hirm selle ees, mida toob homne päev ilma tänase panuseta võib olla judinaid tekitav, tagab õige tasakaalu leidmine pikaajalise jätkusuutlikkuse.