:format(webp)/nginx/o/2022/01/03/14291391t1h8b6c.jpg)
/nginx/o/2022/01/25/14327998t1h130b.jpg)
Paldiski veeldatud maagaasi vastuvõtmise võimekus peaks olema valmis 1. novembriks. Kodutarbijad ei pea aga juba tänaste võimekuste juures gaasivarustuse pärast muretsema, kinnitas Eleringi juht Taavi Veskimägi.
Veskimägi: kodutarbija ei pea gaasi pärast muretsema, Paldiski LNG-terminal lahendab äride probleeme (2)
«Gaasitarbijad kindlasti uuel kütteperioodil kütteta ei jää,» kinnitas Veskimägi eile ETV saates «Esimene stuudio».
Veskimäe sõnul on Eestil 24. veebruarist ehk Venemaa Ukraina ründamise algusest alates 3-sambaline kaitseplaan. Järgmist talve silmas pidades tuleb maksimeerida varusid, teiseks tagada, et Soome ning Balti riikide samatüübilised tarbijad saaksid sarnase kohtlemise osaliseks ning kolmandaks leida täiendavaid tarneahelaid selleks, et Vene torugaasist saaks loobuda.
Eesti ja Soome kokkulepe LNG-võimekuse loomiseks annab Veskimägi sõnul kindlustunde, et ükski tarbija ei pea nende sammaste koosmõjus gaasi pärast muretsema.
«Meie plaan Alexelaga näeb ette, et 1. novembriks peaks see vastuvõtuvõimekus Paldiskis olemas olema.»
Alexela ehitab Paldiskisse kai, Elering tagab vajalikud ühendused. Kes aga rendib laeva ja ostab gaasi?
Veskimägi sõnul on plaan selline, et Eesti gaasisüsteemi haldur rajab terminali Soome lahe lõunakaldale Paldiskisse ning Soome gaasisüsteemi haldur Gasgrid Finland rajab lahe põhjakaldale Inkoosse LNG-terminali vastuvõtuvõimekuse ja kahepeale renditakse ka laev.
Osalused ja kulud jagunevad vastavalt kummagi riigi gaasi lõpptarbimisele. Soomes on see umbes 20 teravatt-tundi aastas ja Eestis viis. Järgmiseks kütteperioodiks ehk 2022.–2023. aastaks tuleb see laev Veskimägi sõnul maagaasi vastuvõtukohta. «Meie plaan Alexelaga näeb ette, et 1. novembriks peaks see vastuvõtuvõimekus Paldiskis olemas olema,» ütles Veskimägi.
Soome vastuvõtuvalmidus võiks tema sõnul olla valmis 2023. aasta kolmandas kvartalis. Kuna aga Soome projekt Inkoos on varasemas faasis, siis on täpset valmimise aega Veskimägi sõnul vara öelda.
Samas ei ole Veskimägi sõnul gaasivarustuse mõttes soomlaste võimekuse valmimine oluline, sest Eesti ja Soome vaheline gaasiühendus Balticconnector koos Soome Hamina LNG-terminaliga katab ära Soome maagaasivajaduse ilma Venemaa gaasitarneteta.
Soomega ühist LNG-rendilaeva korraga kahte kohta seisma panna ei saa. Soome vastuvõtuvõimekuse valmides liigub laev Veskimägi sõnul Paldiskist Soome, sest Soome tarbimine on suurem ning ka sealne gaasitarbimisega seotud risk on suurem kui meil.
/nginx/o/2022/04/08/14472599t1h4a95.jpg)
Nimelt ei ole Soomes gaasihoidlat, nende praegu gaasivarustus 20 teravatt-tundi aastas põhineb torugaasi vool. Varem tuli see otse Venemaalt, pärast Balticconnectori valmimist Lätist Inčukalnsist või Leedust Klaipdest LNG terminalist.
Kui Venemaa gaasitoru suletakse ning ka LNG-laev on Soome lahe põhjakaldal, jääks kogu Soome gaasivarustus põhinema Balticconnectoril. «Ja kujutage ette, et näiteks Peterburi ja Primorski suunas mõni laev jätab ankru lohisema ja see see toru läheb katki. Soome ei saa sellist riski võtta,» lausus Veskimägi.
Rohkem terminale pole tarvis
LNG-terminali tahab teha ka meie lõunanaaber. Nimelt on Läti peaminister Krišjanis Karinš öelnud, et lisaks Paldiskile võiks LNG-terminal olla ka Lätis.
Veskimägi sõnul on näha, et kõrged gaasihinnad ning ebakindlus on gaasitarbimist vähendamas ning see võiks meie piirkonnas jääda aastas 58–60 teravatt-tunni tasemele. Klaipeda LNG-terminali taasgaasistamise võime on 30 teravatt-tundi, Inčukalnsi gaasihoidlal 21 teravatt-tundi. Nii et juba praegu olemas taristu on nõudluse katmiseks enam-vähem piisav.
Eesti-Soome koostöös valmiv varustus on sama suur kui Klaipedas.
«Regiooni ei ole tarvis ega ka ei mahu täiendavat terminali, kui need kaks terminali on töös,» ütles Veskimägi.
Plaanid on tehtud, aga kas soovitav LNG-laev on üldse saadaval? On selles vallas juba kokkuleppeid? Ja kas ka LNG on saadaval?
Veskimägi sõnul hakkavad gaasi ostma turuosalised, mitte riigid või põhivõrgu ettevõtjad või hiljem operaatorid. Veeldatud maagaasi globaalne turg on Veskimägi kinnitusel väga likviidne. Ning kindlasti meile vajaminev kogus on saadaval.
Veskimägi sõnul on praegu küll omaette küsimus, mida hakkab gaasihind tegema, kui kahe nädala pärast peaks gaasitarned Venemaalt lõppema.
Veskimägi kinnitas, et silmapiiril on ka üks laev, mis on vajaliku võimekuse ja mõõtmetega ning saaks 1. novembriks Soome lahe piirkonnas olla.
Mis aga saab siis, kui Paldiski kai valmis ei saa? Veskimägi sõnul liigutaksegi riski maandamiseks edasi kahe projektiga.
«Kindlasti me läheme siin maailmarekordit tegema. Ühtegi sellist veeldatud gaasi vastuvõtuvõimekust pole tehtud kuudega. Kahte terminali sooviv Saksamaagi on öelnud, et see võtab kaks-kolm aastat.»
Paldiski LNG-terminali vastu on looduskaitsad ja ornitoloogid. Postimees on sellest vastuseisust kirjutanud juba aastaid tagasi.
«Ma ei taha olla üleolev, aga elu on valikute summa. Me peame tegema valiku, kas inimesed istuvad järgmisel talvel külmas või tekitame mingi riive lindudele.»
Veskimägi tõdes, et 1. novembrini on seitse kuud aega ning tuleb tegeleda kõikide detailidega. «Ma ei taha olla üleolev, aga elu on valikute summa. Me peame tegema valiku, kas inimesed istuvad järgmisel talvel külmas või tekitame mingi riive lindudele,» lausus Veskimägi.
Kas võib aga juhtuda, et projekti ebaõnnestumisel oleme sunnitud taas Gazpromi paluma? Veskimägi kinnitusel seda ei juhtu, sest me ei ole enam sellises seisus – meil on juba oma võimekused.
Mõju tarbijale
«Kodutarbijal, ainult gaasi elektritootmiseks kasutaval elektrijaamal, üldhuviteenuse pakkujal, nagu koolid ja haiglad, ei ole mingit muret. Praegu me tegeleme äri mure lahendamisega,» lausus Veskimägi.
2025. aastaks oleksime elektri- ja gaasisüsteemidega olnud Baltikumis Venemaast sõltumatud, kuid vajadus tuli kiiremini kätte.
Eelkõige puudutab see Soomet. Sest, nagu tõdes Veskimägi, siis ilmselt ei uskunud ka Soome ise, et Venemaa gaasitarned neile võiksid katkeda. Baltikumi vajadused suudaks Inčukalnsi gaasihoidla ning Klaipeda praegu katta.
Kas LNG-gaas saab olema veel kallim, kui sel talvel tarbijate rahakotti valusa jälje jätnud gaasiarved?
«Kindlasti, nagu valitsus eelmisel talvel võttis tipphinna kompenseerimise enda kanda, siis samamoodi ka see, kui läheme tegema LNG-projekti kui varustuskindluse projekti, ei tule tarbijale hinna sisse,» lubas Veskimägi.
Hinna sisse tuleb aga 700 meetrit toru ja haalamiskohad. Selle mõju on Veskimägi sõnul 0,38 eurot megavatt-tunni kohta.