Looduskaitsjad võitlevad Paldiski LNG vastu krüüslitega

ELFi juhatuse esimees Silvia Lotman leiab, et võimas tööstuskompleks ei sobi Pakri poolsaarele, sest see on oluline linnu- ja maastikukaitseala. Foto: Küllike Rooväli

Eestimaa Looduse Fond (ELF) ja ornitoloogiaühing lubavad Paldiski LNG terminali vastu kohtus käia nii kaua kui võimalik, sest peavad poolsaart suure kütusehoidla ja elektrijaama jaoks sobimatuks.

Eelmisel esmaspäeval möödus kohtu poolt määratud kokkuleppe sõlmimise tähtaeg.

«Oleme kohtunud arendajate ja Paldiski linna esindajatega väljaspool kohut ja asja arutanud. Kompromissi võimalust ELF ja ornitoloogiaühing paraku ei näe, sest oleme vastu arenduse asukohavalikule. Vastavasisuline teade on ka kohtule ja teisele osapoolele edastatud,» ütles ELFi teabejuht Kertu Hool.

«Kohus võttis asja menetlusse ning sellest võib saada väga pikk protsess,» kinnitas Hool.

Kaks kilomeetrit

Kui Paldiski LNG terminali arendaja Alexela pidi aastaid võitlema kahe ööliblika liigiga, siis praegu on peategelane krüüsel – arktiline merelind, kelle lõunapoolseim pesitsusala on Pakri neeme klindil.

ELFi arvamus on vastupidine tuntud ornitoloogi Tiit Randla seisukohale. Terminali ja krüüslite pesitsusala Pakri neeme tipus lahutab kaks kilomeetrit ning viimase hinnangul ei kujuta terminal ega aeglaselt liikuvad tankerid neile ohtu ega tohiks linde häirida.

Tähelepanuväärne on ka see, et krüüsli pesakondi ei näinud Randla 2011. aastal enam ühtegi. 1965. aastal loendas kogenud ornitoloog seal 25 paari, 2010. aastal kümme.

«Isiklikult on mul väga kahju, et nende arvukus langeb. Olin Pakri neemel ühe päeva, ajal, mil oleks pidanud nägema. Võib-olla hirmutas linnud minema kaljuronimiskursus, mida sel kevadel seal tehti,» ütles ta.

Ornitoloogiaühing seab Randla järelduse kahtluse alla, sest vaatlusi tuleks teha kahel-kolmel järjestikusel päeval. Ornitoloog on aga eksperdina veendunud, et LNG terminali majanduslik tähtsus kaalub üles negatiivse mõju lindudele.

«Olen oma arvamuse eest kõva koosa saanud, sest kui terminal tuleb, siis tuleb sinna täielik industriaalmaastik, aga ma arvan, et selle mõju lindudele on mõõdukas. Eestis on lindudele ümberringi häid kohti küll,» ütles Randla.

Ornitoloog leidiski eksperthinnangus, et Pakri poolsaare kirdeserva jääv laht, mille äärde peaks tulema LNG terminali kai, ei ole ohustatud rändlindudele oluline elupaik. Ainus probleem on teise arktilise rändlinnu auliga. Tema talvitumise ajal ei tohiks lahes teha ehitustöid. Aul oli paraku ka põhiline 2006. aasta naftareostuse ohver.

Nii Harju maavanem kui ka Paldiski linnavalitsus on veendunud planeeringu korrektsuses.

Looduskompleksi keskele

Vaidlus käib Paldiski volikogu otsuse üle kinnitada LNG terminali rajamise teemaplaneering. Vastava otsuse tegi volikogu mullu septembris ja pärast seda kaebas ELF otsuse kohtusse, nõudes planeeringu tühistamist. Laiem tagapõhi on aga see, et ELF ja ornitoloogiaühing on veendunud, et nii Muuga kui ka Sillamäe sobiks suure veeldatud maagaasi terminali jaoks paremini kui Paldiski.

ELFi juhatuse esimees Silvia Lotman ütles, et absurdne on planeerida suure koormusega tööstusehitist heas olukorras looduskompleksi keskele. Tema sõnul rikub terminal tervikliku ala, kus on head puhkamisvõimalused ja suured loodusväärtused.

Terminal ise on küll planeeritud endisse Nõukogude sõjaväeossa, mis otseselt ei ole Natura kaitseala, kuid terminali-esine laht on linnukaitseala ja terminali ala tervikuna maastikukaitseala.

LNG terminal

•    Alexela Energia tütarfirma kavandab Paldiskisse LNG terminali, milles on kaks 160 000 m³ mahutit ja gaasil töötav soojuselektrijaam.

•    Eesti valitsus üritab saada ehituseks Euroopa Liidu abiraha.

•    Paldiskis peaks maabuma ka Eesti-Soome gaasitoru Balticconnector.

Allikas: PM