:format(webp)/nginx/o/2022/03/25/14446089t1ha5fc.jpg)
Kui Eesti Varude Keskus ja turuosalised tegutsevad Eesti kütuseturu varustamistõrgete esinemisel läbimõeldult ning võtavad puudujäävate koguste korvamiseks varu piisavalt kiiresti kasutusele, ei pruugi tarbijad lühiajalisi impordikatkestusi märgatagi, tõdeb Eesti Varude Keskus kommentaariks Postimehes avaldatud uudisele Euroopat ähvardab diislikütuse defitsiit.
Eesti riigil on vedelkütusevaru, mida hoitakse bensiinis ning diisli- ja lennukikütuses. Artiklis fookusesse võetud diislikütuse varu oli Eesti riigil 1. jaanuari 2022 seisuga üle 180 000 tonni. 2021. aastal oli Eesti keskmine päevane diislikütuse tarbimine 2130 tonni. Seega on riigi omandis strateegilise varuna diislikütust mahus, mis vastab ligikaudu Eesti 85 päeva tarbimisele.
See kütus on Eesti riigi omandis ja seda haldab AS Eesti Varude Keskus (EVK). Diislikütuse varust hoiustati Eesti territooriumil 24% ning 76% Soome ja Rootsi mereterminalides. Sõltumata hoiustamiskohast on varu kasutusele võetav nii solidaarselt koos teiste riikidega globaalse puudujäägi leevendamiseks kui Eesti siseste tarneraskuste korral.
Kütusevaru kasutuselevõtmise aluseks on kas:
Kütusevarude solidaarsel kasutuselevõtmisel Euroopa Komisjoni või Rahvusvahelise Energiaagentuuri (IEA) otsuse alusel globaalsete tarnetõrgete leevendamiseks ja olukorras, kui Eestis tarnetõrkeid ei esine, võib EVK teha varu müügipakkumise rahvusvahelisele turule. Sellisel juhul annab EVK kasutusse eelkõige välismaal hoiustatava kütusevaru ning see müüakse parima hinna pakkujale.
Rahvusvahelises koostöös solidaarselt kasutusele võetavatael varudel on globaalse kütuseturu puudujäägi tasakaalustamisel oluliselt suurem mõju, kui iga riigi eraldiseisval tegevusel.
Rahvusvahelises koostöös solidaarselt kasutusele võetavatael varudel on globaalse kütuseturu puudujäägi tasakaalustamisel oluliselt suurem mõju, kui iga riigi eraldiseisval tegevusel.
Üksnes Eestit puudutavate varustamisraskuste korral teeb EVK bensiini ja diislikütuse müügipakkumised üheksale ettevõtetele, mille hulka kuuluvad suuremad tanklaketid ning mootorikütuste maaletoojad ja hulgimüüjad. Eesti kütusemüüjatele müügiks pakutava kütusevaru kogus on võrdeline nende turuosaga.
Riigi varust ostetud kütusega varustavad kütusemüüjad tanklaid, et kõik tarbijad saaksid jätkuvalt bensiini ja diislikütust. Samuti täidavad kütusemüüjad riigi varust soetatud kütusega oma lepingulisi kohustusi hulgitarbijatest partnerite ees.
Kui Eesti Varude Keskus ja turuosalised tegutsevad Eesti kütuseturu varustamistõrgete esinemisel läbimõeldult ning võtavad puudujäävate koguste korvamiseks varu piisavalt kiiresti kasutusele, ei pruugi tarbijad lühiajalisi impordikatkestusi märgatagi.
Nagu mainitud, on lisaks diislikütusele riigil varuna ka bensiini ja lennukikütust – kõik kokku üle 250 000 tonni vedelkütuseid.
Kuna Eestil puudub nafta rafineerimisvõimekus, siis hoiame riikliku varu lõpptoodangus – bensiinis ning diisli- ja lennukikütuses. Paljudel kütusevaru omavatest riikidest on see valdavalt toornaftas ja vaid väiksemas mahus lõpptoodangus.
Eesti on oma 90-päevase lõpptoodangus hoitava kütusevaruga kindlasti keskmiselt paremas seisus operatiivselt reageerima nii globaalsetele kui siseriiklikele tarnetõrgetele.
Eesti on oma 90-päevase lõpptoodangus hoitava kütusevaruga kindlasti keskmiselt paremas seisus operatiivselt reageerima nii globaalsetele kui siseriiklikele tarnetõrgetele.
Riigi hallatavale kütusevarule lisandub veel Eesti kütusemüüjate diislikütuse kommertsvaru, mille laojääk oli tänavu veebruari lõpus üle 60 000 tonni ehk 28 päeva tarbimise jagu.
Kokku on Eesti riigil ja meie ettevõtjatel 113 päeva diislikütuse varu.
Täiendavalt on Eestil veel mootorikütuste militaarvaru, mida ei arvestata EVK poolt hallatava riigi vedelkütusevaru hulka ja mille maht ei ole avalik info.
/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)