Euroopat ähvardab diislikütuse defitsiit

Diisli püstol. Foto: Tairo Lutter

Euroopas kasvab mure, et pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse võib Euroopas diislikütus otsa saada, kuna vene diisel moodustab 20 protsenti Euroopa impordist.

Euroopa naftakompaniid hoiduvad Venemaalt pärit naftatarnetest, kuna lahingutegevus kestab juba teist kuud, ning otsivad selle asemel tarneid näiteks Lähis-Idast, Aasiast ja USAst. Suuremad naftafirmad, sealhulgas Shell, BP ja TotalEnergies, piiravad juba praegu kütuse tarneid Saksamaal, kirjutab Bloomberg.

Halbade väljavaadete tõttu on naftakauplejad maksnud tohutuid lisatasusid, et saada olemasolevaid tarneid kohe kätte, mitte oodata. Toorainetega kauplevad ettevõtted, sealhulgas Trafigura Group, on hoiatanud, et teatavates asukohtades võib tekkida diisli defitsiit. See peegeldab Moskva poliitikute süngeid prognoose, et Euroopat ootab ees puudus. Kõne all on isegi otsene ostukeeld Venemaa poolt.

Rahvusvahelise Energiaagentuuri andmetel oli jaanuari lõpus Euroopa riikides ladustatud 247,4 miljonit barrelit keskmist destillaati ehk kütusekategooriat, mille suurimaks komponendiks on diislikütus. Sellest piisab umbes 40 päeva nõudluse rahuldamiseks, isegi kui piirkonnas ei toodeta ega impordita ühtegi täiendavat barrelit kütust.

Eesti tööstuse diislikütuse varudest piisaks eeldatavasti 36,4 päevaks ja riiklikest varudest 44,8 päevaks.

Euroopa riigid jätkavad diislikütuse tootmist ja importimist oma traditsioonilistest mittevenemaistest allikatest. Varude vähenemise kiirus sõltub sellest, kui edukalt suudetakse asendada praegu Venemaalt tulevad tarned.

Kõnealused varud ei ole aga ühtlaselt jaotunud ja mõnes kohas tekivad pinged varem kui teistes. Kui Soomes ja Taanis on era- ja valitsuse kontrolli all olevates varudes piisavalt destillaati, et rahuldada nõudlust enam kui üle kuue kuu jooksul, siis Ühendkuningriigis ja Norras piisab sellest veidi rohkem kui 30 päevaks. Eesti jääb alla Euroopa keskmise, tööstuse varudest piisaks eeldatavasti 36,4 päevaks ja riiklikest varudest 44,8 päevaks.

Vene sidemed

Riigid või isegi riikide piirkonnad, mis traditsiooniliselt sõltuvad Venemaa-välistest tarnetest kas oma rafineerimistehaste jaoks mõeldud toornafta või diislikütuse osas, saavad paremini hakkama kui need, kellel on tihedad sidemed Moskvaga.

Suur sõltuvus Venemaa toornaftast muudab näiteks Tšehhi, Poola, Slovakkia ja Ungari rafineerimistehased suhteliselt haavatavaks mis tahes tarnekatkestuste või ostupiirangute suhtes. See võib kiiresti mõjutada diislikütuse tarneid.

Samuti võivad hinnad teha suure osa tööst ära juba ammu enne materjalipuuduse tekkimist, tõustes nõudlust hävitavale tasemele. Kuid kütuse märkimisväärne puudus tanklates oleks löök mitte ainult autojuhtidele, vaid ka majanduslikult hävitav tööstusharudele, nagu logistika, ehitus ja põllumajandus, mis sõltuvad suurel määral diislikütusest.