Jüri Ratas põhjendab, miks hinnarallis ellujäämiseks oleks vaja käibemaksu langetada

Jüri Ratas Foto: Tairo Lutter

Madalam käibemaks on järgmine käik, mida meil võib lähiajal vaja minna, et toasooja, gaasi ja elektri hinnaralli igaühe jaoks hästi lõppeks, edastas Keskerakonna esimees Jüri Ratas sotsiaalmeedia postituses.

Valitsuskoalitsioonis on käibemaksu langetamise osas erimeelsused. Kui Keskerakond on seda meelt, et käibemaksu energiakandjatele peaks langetama, siis Reformierakond seda mõtet ei toeta. Nii kinnitas rahandusminister Keit Pentus- Rosimannus, et käibemaksu alandamine toetaks rikkamat elanikkonda, kes rohkem tarbivad ning tegelikult toetust ei vaja. Rahandusministri seisukoha kohta saab põhjalikumalt lugeda siit.

Jüri Ratas kinnitas tänases postituses, et järgmist käiku saab aga kasutada vaid siis, kui see käik praegu valmis panna.

Ratas tõi postituses välja põhjendused, miks käibemaksu langetamine on oluline:

• Energiahindade tõus mõjutab kõikide inimeste, perede ja ettevõtete toimetulekut. Paar aastat tagasi oli 6,2 protsendil meist raskusi kodu piisavalt soojana hoidmisega ülejõu käivate kulude tõttu. Karta on, et nii mulluse kui ka tänavuse kriisiga võis neid juurde tulla. Kiiresti suurenenud arvete najal võib raskusi lisanduda ka suuremale osale – kes on siiani kenasti toime tulnud. Energiahindade tõusust kiirenenud kaupade ja teenuste hindade kasv mõjutab omakorda kõiki tarbijaid.
• Saame riigina energiahinnad alla tuua, vähendades riiklikult määratud komponente. Oleme otsustanud peatada aktsiiside tõusu ja langetada võrgutasu. Samas pole veel piisavalt arutanud energiahindadele rakendatavatele maksude vähendamist. Näiteks eelmisel aastal moodustasid meie kodutarbijate elektrienergia lõpphinnast maksud veidi alla 30 protsendi. Seega võib läbi maksude inimeste kulusid veelgi alla tuua.
• Maksude vähendamata jätmine on ebaõiglane. Võrgutasu vähendamine 50 protsendi võrra alandas oktoobris elektrienergia hinnataset septembriga võrreldes. Kuid ka koos selle meetmega oli elekter eelmise aasta oktoobri tasemest 41,4 protsenti kallim. See tähendab ju seda, et ka käibemaksu laekumine elektri müügist oli aastatagusest samapalju suurem. Kuna maksumäära muutmine võib võtta kuu-paar aega, siis seda tuleb juba praegu läbi mõelda – kui palju, kellele, kui kauaks.
• Enam kui pooled Euroopa Liidu liikmesriigid on juba reageerinud või reageerimas erinevate meetmetega. Valdavalt on tegemist tähtajaliste meetmetega, mis puudutavad maksude langetamist, toimetulekutoetusi ja subsiidiume. Seeläbi leevendatakse hinnatõusu mõju nii kõige haavatavamatele kui ka ühiskonnale tervikuna. Ajutise maksude langetamise võimalust on kasutusele võtnud 8 neist 14st riigist: Taani, Belgia, Holland, Prantsusmaa, Tšehhi, Hispaania, Itaalia, Portugal.
• Energiahindade tõusu lõppemist pole veel loota. Energiahindade üleilmne tõus on olnud erakordselt kiire ning tõi kaasa tunduvalt kõrgema inflatsiooni. Prognooside kohaselt kestab see läbi kogu talve ja võib vaibuda järgmise aasta kevadel. Samas on reaalne risk, et hinnatõus venib pikemaks ja mõjutab ka teisi hindu ning palgakasvu kauem.