Rahandusminister: energia käibemaksu alandamine toetaks enam jõukamaid

Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus.  Foto: Tairo Lutter

Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannuse sõnul oleks energiakandjate käibemaksu vähendamine energiahindade tõusu šoki leevendamiseks eelkõige toetus kõige jõukamatele ja vähendaks võimalusi toetada tegelikke abivajajaid.

Möödunud nädalal kiitis valitsus heaks kaks meedet energiahindade hüppelise kasvu mõju leevendamiseks tarbijatele – 2021. aasta oktoobrist 2022. aasta märtsini kompenseeritakse kõigile 50 protsenti võrguteenuse tasudest ning vähemkindlustatud peredele hüvitatakse septembrist märtsini 80 protsenti elektri-, gaasi- ja kaugkütte hinnatõusust.

Võimalike meetmetena kaaluti Pentus-Rosimannuse sõnul ka taastuvenergia tasu ajutist maksurahast maksmist ning käibemaksu vähendamist.

Taastuvenergia tasu osakaal on aga keskmisel kodutarbija arvel väike ja hinnašoki olukorras poleks see sisulist leevendust kodutarbijatele toonud, samas kui käibemaksu ajutine vähendamine on ühelt poolt keeruline ja pikk protsess ega aitaks praegu ja just nendel kuudel energiaarvetega hädas olijaid, teisalt saaksid kõige suurema soodustuse sellisel juhul kõige jõukamad ja kõige suuremad tarbijad.

«Nii oleksime kulutanud eelarvest umbes neli korda suurema summa jõukamate toetamisele kui väiksema sissetulekuga perede abistamiseks – see oleks reaalselt abi vajavate suhtes ebaõiglane maksuraha kasutus olnud,» ütles minister BNSile.

«Nii et nendel põhjustel jäi alternatiivide hulgast käibemaksu ajutine langetamine kõrvale ja kaalutud alternatiividest otsustati võrgutasude kaudu sügis- ja talvekuudel arvete leevendamise kasuks,» selgitas ta.

Pentus-Rosimannuse sõnul aitavad heaks kiidetud meetmed neid, kellel on keerulisem seis. «See oli valitsuse konsensuslik otsus, et leevendus peab jõudma just nendeni, kes seda leevendust kõige rohkem vajavad ega oleks maksuraha lausaline jagamine, mille sihtrühmaks kujuneksid jõukamad ja paremini toimetulevad tarbijaid,» ütles ta.

Vähemkindlustatutele suunatud hüvitist hakkavad saama üle 70 000 pere, märkis Pentus-Rosimannus, tuues võrdluseks, et toimetulekutoetuse saajaid on Eestis veidi üle 10 000 pere. Meede maksab ligikaudu 37 miljonit eurot. Võrgutasude meetmeks kulub riigieelarvest hinnanguliselt üle 88 miljoni euro.

«Kolmas osa energia hinnaleevenduse paketist oli aktsiisitõusude tühistamine,» ütles minister. Selle hind on järgmise aasta eelarvele üle 50 miljoni euro. «Selle ettepanekuga käisin parlamendi ees mõned nädalad tagasi ja usun, et see võetakse lähiajal riigikogus vastu,» lisas ta.

Koalitsioonipartei Keskerakonna esimees Jüri Ratas ütles esmaspäeval BNSile, et näeb jätkuvalt ajutist käibemaksu langetamist toasoojale, elektrile ja gaasile vajaliku sammuna energiahindade äkilise tõusu mõju leevendamiseks tarbijatele. «Selle tegemiseks on vaja kõigepealt saavutada kokkulepe koalitsioonis,» nentis ta.

Riigihalduse minister Jaak Aab ütles kolmapäeval Vikerraadio saates «Uudis+», et koalitsiooninõukogu on energia käibemaksumäära langetamist arutanud, kuid rakendamise ajakulu tõttu see esimeses valikus polnud. «Kas edasi tuleb veel otsuseid, eks me peame olukorrale otsa vaatama, kui teravaks see muutub,» ütles ta.

Käibemaksu vähendamine pooleks aastaks maksaks Aabi sõnul suurusjärgus 150 miljonit eurot. Selleks tuleks teha nii lisaeelarve sel aastal kui tuleva aasta eelarve muudatus.

Aabi sõnul ta isiklikult meedet siiski pooldab.

Kolmapäeval esitas ka riigikogu Isamaa fraktsioon 2022. aasta riigieelarvele muudatusettepaneku, millega nähakse ette elektri, gaasi ja kaugkütte käibemaksu langetamine 20 protsendilt 9 protsendile. Urmas Reinsalu sõnul on ajutine käibemaksu langetus kõige efektiivsem viis, kuidas hinnašokki leevendada.