Kaubanduskeskuste juhid: välisustel ei hakata maske kontrollima

Foruse turvatöötaja Joonas Jõgi Kristiine keskuses. Foto: Postimees

Eesti suurimate kaubanduskeskuste juhid ütlevad, et kui esmaspäevast hakkavad kehtima rangemad kroonapiirangud, siis esialgu pole neil plaanis saata turvamehi välisuste juurde maske kontrollima.

«Hetkel ei plaani me sissepääsudes ranget kontrolli rakendada. Maski kandmist jälgitakse kaubanduskeksuse üldalal, kus turvamees teeb maskita inimesele märkuse. Kevadine kogemus näitab, et 95 protsenti klientide paneb seejärel ikkagi maski ette,» tutvustab Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuste juht Kristjan Maaroos eilses Kaupmeeste Liidu avalduses kokkulepitud reeglite rakendamist.

Samas möönab ta, et kindlasti tekib kokkupuuteid põhimõtteliste maskivastastega. «Kui inimesel endal maski pole, saab ta selle turvamehelt. Kui tekib olukord, kus klient maskikandmisest keeldub, tuleb proovida olukord läbi rääkida. Jõudemonstratsioone ei taha me korraldama hakata. Kevadine kogemus näitas, et üksikute inimeste käte väänamine ei anna soovitud tulemust.» 

Kristiine ja Rocca al Mare juhi sõnul on nad korralduste mittetäitmisel valmis ka jõulisemalt sekkuma. «Jälgime olukorda. Kui maskikandmine ei parane, tuleb panna uste peale kontroll. Loodame muidugi, et selleni ei lähe.»

Ülemiste keskuse juht Guido Pärnits ütleb, et ka neil pole plaanis välisuksi valvama asuda. «Ma arvan, et turvameeste ustele panemine oleks kerge ülepingutus. Pigem on rohkem abi sellest, et me Kaupmeeste Liidus andsime kõigile väga-väga-väga tugeva soovituse maskita klientide teenindamisest keelduda.»

Pärnitsa sõnul on nende rentnikud 25. oktoobrist rakenduvast muutustest teadlikud ning meelestatus olnud pigem positiivne. «Eks ühiskonnas on alati vaktsiini- ja piirangute vastaseid, sellest ei pääse ka meie. Aga üldiselt saadi olukorra tõsidusest aru.»

Hängimine saab lõpu

Järgmisel nädalal, kui kaubanduskeskustes hakkavad kehtima rangemad nõuded, algab ka koolivaheaeg. Noorukeid sel korral kaubandusekekustesse aega veetma ei oodata. «Hästi oluline muutus on puhkealade sulgemine. Need on kohad, kus noortekambad veedavad aega koos. Kui tavaajal on sellised koosviibimised okei, siis tänases olukorras pole vaja keskusesse hängima tulla. Paneme need kohad kinni! Usun, et ajastus on väga täpne.»

Mõlemad kaubanduskeskuste juhid kinnitavad, et võimalus enne kojuminekut jalga puhata jääb külastajatele alles ja üksikuid pinke ära ei viida ja turvalindiga ei piirata.

Kuigi Kaupmeeste Liit saatis sõnumi välja eile, kehtib siseruumides maskikandmise kohustus juba augusti lõpust. Sel sügisel pole kaubanduskeskused aga kontrolli sisuliselt rakendanudki. Miks?

Pärnitsa sõnul oli üks põhjus selles, et augusti lõpus kehtestatud nõude kontrollimine oli pandud terviseameti õlule. «Leppisime nüüd Kaupmeeste Liidus ise kokku, et lisame maskikandmise kohustuse ka enda sisekorraeeskirjadesse. See annab keskuse turvameestele õiguse seda ka kontrollida, sest see on eraterritoorium. Meil on õigus kehtestada siin omi reegleid,» selgitab Pärnits.

Maaroosi sõnul määrab olukorra suuresti laiem ühiskondlik foon. «Kui elu suvel normaliseerus, oli selge, et inimesed on meetmetest väsinud. Ka meil ei olnud sellises olukorras mõtet ranget kontrolli teha. Ütleksin, et see on taustsüsteemi küsimus. Praegu on olukord juba nii tõsine, et tahame ja peame andma ka omapoolse panuse kiirelt eskaleerunud olukorrale,» selgitab Maaroos.

Kaubanduskeskuste külastajad kipuvad osundama, et tihti rikuvad maskikandmise kohustust just klienditeenindajad, kel päeva lõpuks mask lõua alla on vajunud.

Maaroos on probleemist teadlik. «Eks terve tööpäev maskiga olla on kindlasti ebamugav. Me oleme lubanud selle asendada ka visiiriga ning osad kauplused kasutavad klaasseina. Aga tõsi, töötajad peavad ikkagi eeskuju näitama. Ei saa tekitada olukorda, kus me klientidelt nõuame, aga töötajad ise ei kanna. Teeme siin üürnikega koostööd, et nad enda töötajatega suhtleks. Kaubanduskeskuse puhul vastutab üürnik oma personali eest ise, meie jälgime tervikpilti.»

Pärnitsa sõnul on klienditeenindajatel päeva jooksul võimalusi ka maskita olla.  «Kliendisuhte puhul peaks mask igal juhul ees olema. Küll aga olen inimestele öelnud, et kui kui kella 10-11 ajal on keskuses vähem inimesi, siis seda hetke saab kasutada maskita hingamiseks.»

Politsei tegutseb liiga pehmelt

Ülemiste keskuse juht toob ka välja, et ootaks ka politseilt jõulisemat sekkumist reeglite eirajate korrale kutsumisel. «Mina arvan küll, et korrakaitseorganid peaksid olema kompromissitumad. Autoga kiirust ületades saab alati trahvi, vahet pole, milline on põhjendus,» toob Pärnits välja argumendi.

Ta usun, et praegu enam ei piisa pelgalt noomimisest ja hoiatamisest. «Kui on ikka korraldus antud ja politsei rikkumist näeb, tuleb trahv ära teha. Ja seda tuleb ka julgelt kommunikeerida,» leiab ta. «Kui me räägime ainult, et me noomime ja räägime viisakalt, siis maskivastased ainult itsitavad, et politsei ainult noomib ja midagi ei tee.»

Seetõttu kiidab Pärnits heaks ka valitsuse eile tutvustatud põhimõtted. «Arvan, et kohustutele vilistavaid ülbikuid ei tohi tolereerida. Pean silmas neid ettevõtteid, kes ei kontrolli koroonapassi. Ka oli väga hea otsus see, et test ei ole enam alternatiiv, sest testimine ei ole jätkusuutlik lahendus.»

Ometi on Eesti veel ainuke riik Baltikumis, kus kaubanduskeskusesse pääseb koroonapassi näitamata. Pärnitsa hinnangul peakski see nii jääma. «Kaubanduskeskuses on sellise meetme teaduspõhisus küsitav,» leiab ta ja selgitab: «Leedus hakati juba alates 13. septembrist keskustesse sisenejatelt vaktsineerimispassi küsima. Aga poolteist kuud hiljem ei ole numbrid paremad. Inimesed lähevad lihtsalt väikepoodidesse ja on seal kambakesi koos.»