Laos oli põrandaküte, mis töötas ka kuumalaine ajal, mil külmlao jahutusseade üles ütles. Samal ajal tuli ventilatsioonist hoonesse sooja välisõhku.
Terviseameti hoone ehitas Oma Ehitaja 2016. aastal ja hoone anti tellijale üle 2017. aasta alguses. Terviseameti maja ehitusprojekti koostas Estkonsult OÜ. Büroo juhataja, kõrgeima ehk 8. taseme volitatud ehitusinseneri Heiki Meose sõnul on ilmne liialdus väita, et projekteerija on kõik valesti teinud.
Tellija soovid selgusid alles töö käigus
«Paljud asjad selgusid ilmselt alles tööprojekti tegemise käigus, põhiprojekti tegemise ajal oli aluseks Riigi Kinnisvara AS lähteülesanne ja projekteerimiskoosolekutel lepitu,» selgitas Meos. «Tööprojekti staadiumis, mis insenerosadele koostatud ehituse töövõtu faasis, telliti meilt ainult konstruktsioonide ja raudbetoonidetailide tootejooniste projekteerimine.»
Ehitushanke aluseks oli Ehituskonsulti koostatud põhiprojekt. Hilisema tööprojekti tegemist korraldas ehitushanke võitnud AS Oma Ehitaja.
«Asi ei ole aga konstruktsioonides, vaid eelkõige tehnoloogias ja automaatikas, mis probleemi tekitasid,» ütles Meos.
Tema sõnul ei olnud neil ruumi külmlao ehitamise nõuet. Ravimite ladu pidi olema jahe ruum, kus oli nõutud temperatuurivahemik +2°C kuni +8°C ja see ei eelda tingimata niisugust lahendust.
«Põhiprobleem oli ju selles, mis pärast põhiprojekti valmimist välja öeldi, et külmladu pidi töötama 24/7. Seda nõuet tellijal alguses ei olnud,» kinnitas Meos.
Kui mingi asi peab olema katkematult töös, siis peab kõike olema topelt, sest ainult nii saab garanteerida, et süsteem töötab pidevalt. Seda sellisel kujul pole, nentis Meos.