Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Projekteerija: külmlao nõuet terviseameti maja tellijal algul ei olnudki (2)

Copy
Terviseameti hoone valmis 2017. aasta suvel.
Terviseameti hoone valmis 2017. aasta suvel. Foto: GEORG KÕRRE/PM/Scanpix Baltics
  • Riik leidis terviseameti külmlao rikke uurimisel projekteerimis- ja ehitusvigu
  • Külmlao nõudest räägiti alles pärast põhiprojekti valmimist
  • Hoone tellijad ja hanke läbiviijad ei ole enam ametis

Riigisekretäri juhitud uurimine tuvastas, et terviseameti külmladude rikke põhjustas kuum ilm, aga ka ehitamis- ja projekteerimisvead. Külmlao jahutusseadmed ei vastanud nõuetele ning nende paigaldamise ajal ei oleks tohtinud neid seadmeid müüa ja paigaldada.

Laos oli põrandaküte, mis töötas ka kuumalaine ajal, mil külmlao jahutusseade üles ütles. Samal ajal tuli ventilatsioonist hoonesse sooja välisõhku.

Terviseameti hoone ehitas Oma Ehitaja 2016. aastal ja hoone anti tellijale üle 2017. aasta alguses. Terviseameti maja ehitusprojekti koostas Estkonsult OÜ. Büroo juhataja, kõrgeima ehk 8. taseme volitatud ehitusinseneri Heiki Meose sõnul on ilmne liialdus väita, et projekteerija on kõik valesti teinud.

Tellija soovid selgusid alles töö käigus

«Paljud asjad selgusid ilmselt alles tööprojekti tegemise käigus, põhiprojekti tegemise ajal oli aluseks Riigi Kinnisvara AS lähteülesanne ja projekteerimiskoosolekutel lepitu,» selgitas Meos. «Tööprojekti staadiumis, mis insenerosadele koostatud ehituse töövõtu faasis, telliti meilt ainult konstruktsioonide ja raudbetoonidetailide tootejooniste projekteerimine.»

Ehitushanke aluseks oli Ehituskonsulti koostatud põhiprojekt. Hilisema tööprojekti tegemist korraldas ehitushanke võitnud AS Oma Ehitaja.

«Asi ei ole aga konstruktsioonides, vaid eelkõige tehnoloogias ja automaatikas, mis probleemi tekitasid,» ütles Meos.

Tema sõnul ei olnud neil ruumi külmlao ehitamise nõuet. Ravimite ladu pidi olema jahe ruum, kus oli nõutud temperatuurivahemik +2°C kuni +8°C ja see ei eelda tingimata niisugust lahendust.

«Põhiprobleem oli ju selles, mis pärast põhiprojekti valmimist välja öeldi, et külmladu pidi töötama 24/7. Seda nõuet tellijal alguses ei olnud,» kinnitas Meos.

Kui mingi asi peab olema katkematult töös, siis peab kõike olema topelt, sest ainult nii saab garanteerida, et süsteem töötab pidevalt. Seda sellisel kujul pole, nentis Meos.

Riigisekretär: vastutaja leidmine ei saa kerge olema

Estkonsult alustas põhiprojektiga 2014. aastal ja Meose teada tuli info külmlao 24/7 toimimise kohta tellijalt alles 2016. aastal ehk ehitamise ajal. Selleks ajaks oli Estkonsulti põhiprojekt valmis ja ehitushangegi selle alusel läbi viidud.

Meos tõdeb, et kindlasti leiab asju, mis oleks võinud põhiprojektis olla teisiti lahendatud, kuid tuleb vaadata aegrida, millal mida tehti.

Oma Ehitaja juhatuse esimehe Kaido Fridolini sõnul on maja ehitamisest möödas neli aastat, kõik garantiiajad on möödas ja varem ei ole neile ühtegi pretensiooni esitatud. Tema kinnitusel ehitasid nad vastavalt tellija ehk Riigi Kinnisvara ASi projektdokumentatsioonile.

«Meile on üllatuseks suvise õnnetuse seostamine Oma Ehitajaga. Tutvume tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti raportiga ja otsustame seejärel edasise tegevuse,» lisas Fridolin.

Terviseameti külmhoone tellijad ning hanke läbiviijad ei tööta enam Riigi Kinnisvara ASisis ning terviseametis.

«Kas keegi kannab kriminaalvastutust - see on prokuratuuri asi. Kas tsiviilvastutust - see on rahandusministeeriumi ja Riigi Kinnisvara ASi asi. Lihtne see ei saa olema,» sõnas riigisekretär Taimar Peterkop.

Tagasi üles