Tanklaomanikud kütuse hinnast: peame olema valmis uuteks hinnarekorditeks

Kütuse hinnad 5.juulil. Foto: Erakogu.

Kuna nõudlus kütuse järele kasvab ja maailmaturu toornafta hinnad tõusevad, siis pole kütuse odavnemist loota, lähiajal on oodata pigem mootorikütuse hindade jätkuvat kallinemist, kinnitavad meie mootorikütuste jaemüüjad. 

Mootorikütuste jaemüüjad tõstsid eile tanklates mootoribensiini hinda kolme sendi võrra. Sellise hinnaga bensiini ei ole meie tanklates kunagi varem müüdud.

Mootoribensiini 95 liitri eest tuleb nüüd maksta 1,469 eurot, mootorbensiini 98 liiter maksab 1,519 eurot ning diislikütuse liiter 1,229 eurot.

Mootoribensiini 95 varasem rekord pärineb eelmise aasta jaanuarist, mil liitri eest tuli välja käia 1,449 eurot. Samapalju maksis 95 liiter ka 2012. aasta 4.–16. aprillil.

«Jälgime praegu väga tähelepanelikult maailmaturul toimuvat, kuid OPECi riikide eilne, uue sisulise otsuseta lahkuminek tähendab pigem valmisolekut järgmisteks uuteks hinnarekorditeks,» kinnitas Olerexi tegevjuht Piret Miller.

Cirkle K mootorikütuste hinnastamisjuht Indrek Sassi märkis, et toornafta hind on viimase nädalaga kasvanud taas viis protsenti ning Brenti toornafta barreli hinnatase liigub reipalt 80 dollari suunas. 

«Kuna nõudlus kütusele järele on jätkuvalt suur ning maailmaturu toornafta hinnad tõusevad, siis pole kahjuks kütuse odavnemist niipea oodata. Juuli senise info pealt on pigem oodata hindade kallinemist,» lausus Sassi. 

Alexela juhatuse liige Tarmo Kärsna lisas, et tänu vaktsineerimisele ning riikide avanemisele on kogu maailmamajandus taas tuttavas normaalsuses. Inimeste liikumine on hoogsalt kasvanud ning see omakorda toonud toornafta nõudluse kasvu. 

Kuid tootmine kasvanud ei ole. Milleri sõnul on viimase aastaga nii toornafta, mootoribensiini kui diislikütuse hinnad tõusnud mitmekordselt, samas kui me võrdleme maailmaturu hinnakasvu, siis näiteks diislikütuse puhul on Eesti hinnakasvu tempo väiksem. «Pidurdanud on seda ülitihe konkurents kütusemüüjate vahel,» lausus ta.

OPECi otsustamatus toetab hinnatõusu

Oma panuse kütusehindade kasvu andis ka eile toimuma pidanud Naftat Eksportivate Riikide Organisatsiooni (OPEC) kohtumine, mis tekitas turgudel paraja segaduse. «Veel pole selge, milline on kohtumise ärajäämise mõju tootmismahtudele,» lisas Sassi. 

OPECi ja nende liitlaste ehk nn OPEC+ naftaministrid ei suutnud eelmise nädala lõpus naftatootmise suurendamises kokku leppida. Eile loodeti virtuaalsel kogunemisel kokkuleppele jõuda, kuid kuna juba enne kokkusaamise algust oli selge, et Saudi Araabia ning Araabia Ühendemiraadid tootmismahtude osas ühist arusaamist ei ole, otsustati kohtumine ära jätta. Millal see toimuda võiks, ei ole teada. Kärsna sõnul pärsib otsustamist ka kartus kolmanda koroonalaine aja ja mõju osas. Kuid turud loodavad, et kokkulepe siiski lähinädalatel sünnib. 

Mootorikütuste jaemüügihind Eestis sõltub Sassi sõnul nafta sisseostuhinnast, riiklikest maksudest ning kohalikust konkurentsist. «Seega mõjutab toornafta maailmaturuhind tugevalt ka Eesti eri kütuste hindasid,» lausus ta. Kärsna sõnul moodustavad Eestis müüdava bensiini hinnast umbes 75 protsenti kütuse maailmaturu hind ja aktsiisimaks, millele omakorda lisandub käibemaks. 

Ka Kärsna sõnul võib lühikeses perspektiivis näha kütusehindade täiendavat tõusu, kuid pikas vaates toimub kindlasti kütusehindade stabiliseerumine.