:format(webp)/nginx/o/2019/08/06/12440147t1h6e9b.jpg)
/nginx/o/2018/10/10/11486196t1he373.jpg)
Rail Baltic Eesti usub, et nende ehitustegevus ei kannata keskkonnaaameti laialdasema linnurahu tõlgendamise tõttu, sest raudteetrassi koridori puhastamine on planeeritud pesitsusperioodi välisele ajale.
Rail Baltic: meie oleme linnurahuga arvestanud ja töid edasi lükanud
Postimees kirjutas täna, kuidas keskkonnaamet pani linnurahu tõttu seisma Kanama-Valingu neljarealise teelõigu raadamistööd. Otsus tuli ootamatult transpordiametile ja tee-ehitajale, kes heitsid riigiasutusele rohmakat tegutsemist ja puudulikku teavitustööd.
Rail Baltic Eesti keskkonnajuht Roland Müür ütleb Postimehele, et keskkonnaametilt ei saanud vastavat eelhoiatust nemadki. «Kui me räägime lindude pesitsusrahust, siis selleteemalisi kohtumisi meil keskkonnaametiga olnud ei ole,» ütleb Müür, lisades, et nende koostöö keskkonnaametiga on siiski väga hea.
Suurprojekti keskkonnaküsimuste eest vastutav mees tõdeb, et nende tegevusplaani raiekeeld siiski sassi ei löö, sest linnurahuga on tööde planeerimisel juba eelnevalt arvestatud. «Oleme oma protsesside ajakavades juba arvestanud, et pesitsusajal me lindudele olulistes elupaikades raieid ei tee. Kui see Euroopa kohtu lahend tuli, siis see oli ka see meile üks signaal, et oleme õigel teel. Kuna oleme praegu läbi viimas ka täiendavat keskkonnamõju hindamist, saime ka ekspertidelt vastavaid soovitusi.»
Müra pole probleem
Rail Balticu esindaja möönab, et sääraste otsuste tegemisel on olnud osa ka avalikkuse survel. «Teame, et projekti tegevused ja tegevuste keskkonnamõjud on avalikkuse tähelepanu all. Seetõttu tahame ise selle nimel tegutseda, et meie keskkonnajalajälg oleks võimalikult väike. Püüame selliste otsustega olla probleemidest ees.»
Euroopa kohtust tulnud eelotsus keelab kõikide lindude pesitsuse häirimise läbi teadliku tahtluse. Kui varem tõlgendas Eesti seda väga otseselt, siis Euroopa kohtu määratlusel tuleb tahtlust tõlgendada ka kaudselt ja mitte ainult kaitsealuste lindude puhul.
«Nii õiguskantsler kui Euroopa Kohus on juhtinud tähelepanu, et kaitsta ei tule mitte populatsioone, vaid ka tegelikult kõiki mittekaitsealuseid liike ja nende isendeid, tuleb vaadata mitte otsest tahtlust hävitada linde, vaid ka kaudset tahtlust ehk möönmist, et sinu tegevus võib kaasa tuua pesitsevate lindude häirimise,» ütles keskkonnaameti peadirektori asetäitja Olav Avarsalu ERR-ile mai lõpus.
Müür möönab, et pesitsevate lindude häirimisena võiks tõlgendada teoreetiliselt igasugust mürarikast ehitustegevust, mis Rail Balticu kui ka muude taristuprojektidega kaasneb.
Avarsalu teatel ei ole nad nii avarat käsitlust siiski rakendatud. «Keskkonnaamet ei ole müra tõttu ühtegi tegevust peatanud, kuna müra puhul ei saa rääkida ka kaudsest lindude häirimise tahtlusest – erinevalt raadamisest ja raiumisest, kus langetatakse linnupesadega puid. Seega ei saa raietööde ja müra mõju pesitsevatele lindudele omavahel niimoodi võrrelda.»
Ohukohti jagub
Rail Baltic Eesti keskkonnajuht lisab, et nemad proovivad probleemi ennetada läbi hästi läbimõeldud ehitusprotsessi ning tagada olukorra, kus linnud ehitustegevuse lähedusse pesa rajama ei tulegi. «Linnud alustavad pesitsust kohas, kus on neile sobiv elukooslus ja piisav vaikus. Kui meie raadamistööd viiakse läbi perioodil august-september-oktoober-november, sellele järgneks pinnase eemaldamine ning seejärel materjalide kohalevedu, siis tegelikult tekib sinna ja ümbritsevatele aladele pesitsusperioodi alguseks mürafoon, mille tõttu linnud ei vali ehitusobjekti lähiümbrust.
Võimalikke probleeme ja ohukohti on aga üleval ohtralt. Näiteks võib juhtuda, et osad linnud pole juuli teiseks pooleks - augustiks pesitsust lõpetanud ning raadamistööde algust saab kaebustega siiski pidurdama asuda.
«Ma arvan, et kui tuvastatakse mõni esimese kurna ebaõnnestumise tõttu nihkunud pesitseja ning nõutakse tegevuste peatamist ka juuli teises pooles või augustis, poleks see otstarbekas. Sellised erandolukorrad eeldaksidki kaalutlusotsuseid. Keskkonnakaitse eeldab üldse palju kaalutlemist, siin ei ole mustvalgeid otsuseid,» ütleb Müür.
Tal on ka hea näide varrukast võtta .«Ühes ornitoloogide Facebooki grupis tõstatus teema, kus lind oli teinud 24 tunni jooksul pesa sõiduki esiratta koopasse. See tekitab küsimuse, kas sellisel tuleks sõiduk kasutust välja võtta, või lepime, et tegu on üksikjuhtumiga ning üritame selle paindlikult lahendada. Keskkonnaametnikud peaksid siin andma selgemad suunised,» ütleb Müür, kelle sõnul peaks piirangute kehtestamisel hindama rohkem suuremat pilti ja lähtuma rohkem mõjust looduskooslustele tervikuna.