Luminori uus juht: hinnasõda Eestis ei tule ja nullintressiga kodulaenu ei saa

Hoogne rahatrükk ja kõikvõimalikud riigiabid-toetused on Peter Boseki sõnul tekitanud olukorra, kus ettevõtetel on piltlikult öeldes tegevuses täiskasko peal – kui midagi juhtub, siis aitab riik hädast välja. Foto: Tairo Lutter / Postimees

• Peter Bosek: raha on väärtusetu
• Luminori juht näeb Eesti Nokiat mahepõllumajanduses

Kui Luminori endine juht Erkki Raasuke lahkus, viidati sellele, et Peter Bosekiga tuleb nüüd Blackstone‘i omanduses panka tõeline kursimuutus. «Kas just kursimuutus… Erkki ülesanne oli grupis sisemiste muudatuste tegemine, mitme eri panga IT-süsteemid tuli harmoniseerida ja see ei ole lihtne ülesanne. Selle kõrvalt jäi tal vähem aega väliste asjadega tegelemiseks. Minu ülesanne on nüüd kasvu tagamine,» ütles Bosek. Viimaste Eesti Panga tehtud uuringute järgi on sõltuvalt teenusest Luminori turuosa ligikaudu alla viiendiku.

«Eesti on viimaste aastakümnetega ehitanud üles väga hea ja ettevõtjasõbraliku keskkonna. Siin on madalad maksud, väike võlakoormus, kerge äri avada. Nüüd peame vaatama, et kapitaliturg järele tuleks, ja see on suuresti ka pankade ülesanne,» rääkis Bosek. Pankadevahelist konkurentsi ta tervitab. «Riigile on kasulik, kui seal on mitmeid panku, ja jaekliendile samuti,» ütles Bosek. «Pangad peavad ka ajaga kaasas käima, aga meist ei saa kunagi Amazoni, kus asju saab ajada kahe klikiga. Aga üle kolme kliki ka pangas aega võtta ei tohiks,» viitas Bosek, et paneb jõu just teenuse- ja teenindusepoole arendusse.

Paljudel on veel värskelt meeles, kuidas möödunud aasta lõpus Luminori e-teenused pikalt maas olid, sest süsteemi üleviimine liigutati miskipärast äripäevadele – toona kirjutati, et mitmed ettevõtted lahkusid vihaselt pangast. Bosek nentis, et siin pole paraku muud teha kui klientide ees vabandada ning siis edasi minna.

Investeerimistoodete hinnasõda ei tule

Üks esimesi asju, mille Bosek ette võtab, ongi kliendisuhtluse parandamine. «Peame grupi sees ressursse klienditeeninduse jaoks vabastama,» ütles Bosek. Aga mitte ainult selliste juhtumite tarbeks. Koroonakriisi ajal kurtsid nii ettevõtjad kui ka tavainimesed, et pankadelt on tunduvalt raskem laenu saada. «Ma seda olukorda täpselt ei tea, aga see võis olla ka kommunikatsiooniprobleem. Oleme ausad, pangad ei ole tingimata kommunikatsiooni maailmameistrid. Olukord, kus pangad laene ei anna, on ebaloomulik ka nendele endile, sest pank teenib laenude pealt, hoiuste pealt peab ta peale maksma. Ja pank peab olema kliendi jaoks relevantne.»​ Bosek ütles, et tahab muuta teenuse nii heaks, et klient raha peale enam ei mõtleks. «Ega minu kodulaen on ju sama hea kui näiteks Citadele panga oma,» ütles Bosek, kes tahab teha kogemuse nii heaks, et klient raha peale ei mõtleks.

Ma kardan, et üles on kasvamas põlvkond, kes ei näe mingit mõtet raha kõrvalepanemises, sest lihtsam on laenu võtta.

Luminori juht Peter Bosek

«Me ei saa olla nn hea ilma pank, et oleme sõbrad ja anname laenu ainult headel aegadel – sellist panka pole kellelegi vaja,» ütles Bosek. Sellegipoolest nentis ta, et pankurina on tal kaks vastukäivat kohustust: ühelt poolt on vaja laenu anda, et raha teenida, teisalt peab ta regulaatoritele iga laenu kohta aru andma, kas seda ka tagasi maksta suudetakse. «Praegu on see prognoosimine väga keeruline. Mitmed – ja mina nende hulgas – mõtlesid, et pärast eelmise kevade esimest koroonalainet olukord normaliseerub. Aga nüüd ma arvan, et olukord läheb paremaks tänavu suvel, kui vaktsineerimine hoogustub,» rääkis verivärske Luminori juht. Seda teesi kinnitab tema sõnul ka statistika: «Sain just kodulaenude numbrid – need ei ole kriisis muutunud, mis mind isegi üllatab. Seevastu on tarbimislaenud kaotanud mahus 20 protsenti, see mind jällegi ei üllata. Inimesed on tarbimises ebakindlad, aga investeerimine on ju panus paremasse tulevikku.»

Bosek jälgib huviga ka pensionireformi kulgemist. «Nüüd peavad inimesed ise rohkem vastutust võtma,» nentis Bosek. «Minu enda põhimõte juba aastaid on olnud see, et kontol peab olema vähemalt kolme kuu netopalk, juhuks kui midagi juhtuma peaks,» rääkis mees, kes usub, et ka pank peab head finantskirjaoskust pakkuma ja oma investeerimistoodetega välja tulema. Paaril viimasel aastal on Swedbank ja LHV tavainvestori jaoks huvitavamaks muutunud, sest nad on agressiivselt langetanud nii Baltikumi kui ka osalt välismaa aktsiate tehingutasusid ning investeerimiskonto haldustasusid. Luminoris on selles vallas vaat et turu kõige krõbedamad hinnad, kuid Bosek ütles, et tema siin hinnasõtta ei astu. «Ma pole sellest tasuta teenuse mudelist kunagi aru saanud. Vaata näiteks USA Robinhoodi – tehingutasusid ei ole, aga nad teenivad sellelt, et laenavad täiesti kogenematutele investoritele kauplemiseks raha. See pole just kõige parem mõte,» põrutas Bosek.

Kuigi pankurina näeb Bosek hea meelega, et rahvas raha panka viiks, tunnistas ta, et praegu negatiivsete intresside ajajärgul on kogumise mõttekus küsimärgi alla seatud. «Rahatrükk ja madalad intressid on rahvamajanduslik eksperiment, kus keegi ei oska öelda, millega see kord lõpeb. Euroopas on negatiivne intressimäär, Taanis pakutakse kodulaenu nullintressiga, pangad küsivad juba hoiustamise pealt ise intressi,» loetles Bosek. Ta on ühes varasemas Austria lehele antud intervjuus öelnud, et kui pangad küsivad hoiustamise eest ise intressi, siis võiksid ju järgmise sammuna inimesed ka hakata pangalt laenu saades panga käest intressi küsima, sest põhimõte on ju sama.

«Rahal ei ole enam väärtust. Ma kardan, et üles on kasvamas põlvkond, kes ei näe mingit mõtet raha kõrvalepanemises, sest lihtsam on laenu võtta, kuna inflatsioon ja negatiivne intress tähendab, et sa maksad tagasi vähem, kui algselt võtsid. Ja inimestel ongi tunduvalt raskem praegusel ajal omale tööga varandust kasvatada. Milleks raha kõrvale panna, sa näed ainult, kuidas see vähemaks jääb?» Inimeste omavastutus muutub siin aina olulisemaks.

Visioon Eestile: idufirmad ja mahepõllundus

Raha väärtusetus pole ainult väikese eraisiku probleem: hoogne rahatrükk ja kõikvõimalikud riigiabid-toetused on Boseki sõnul tekitanud olukorra, kus ettevõtetel on piltlikult öeldes tegevuses täiskasko peal – kui midagi juhtub, siis aitab riik hädast välja. Aga olukorras, kus ettevõtlusrisk on maas, ei saa ka innovatsiooni olla. Firmad muutuvad mugavaks ja manduvad ning see on tervikuna majandusele halb.

Ka Euroopa tuleviku suhtes on Bosek veidi pessimistlikult meelestatud. «Kui 20 aastat tagasi oli igas olulises sektoris vähemalt 1–2 juhtivat firmat Euroopast, siis nüüd on USA ja Hiina meid maha jätnud. Mis meil õnneks on – siin saab väga head haridust ja võib-olla on praegune Euroopa Liidu võetud suund rohetehnikale see, mis meile edumaa annab? Iroonia on selles, et Euroopa kõrval on veel ainult üks regioon, kes rohetehnikat edendab, ja see on Hiina.»

Eesti- ja laiemalt Baltikumi kohta jagub Bosekil aga rohkelt häid sõnu. Ainus, mis talle ei meeldi, on see, et liiga vara läheb talvel pimedaks. Bosek on Austrias tuntud kui idufirmade fänn, kuid nentis, et enne kui ta investeerida tohib, peab panga nõukogu talle selleks loa andma. Tegelikult peab ta kõige huvitavamaks valdkonnaks hoopis teist ala: «Siin inimesed võib-olla ei näe seda, aga regioonil on tohutu potentsiaal orgaanilise põllumajanduse osas. Kui Euroopa Liidus on orgaanilise põllumajanduse all seitse protsenti haritavast maast, siis Baltikumis tervelt 25 protsenti! See on tulevikuteema! Siin on mahetoit ka palju kättesaadavam kui Euroopas. Mu Tallinna korteri juures on tervelt kaks sellist poodi! Hinnad on muidugi kallid,» nentis Bosek.

Boseki juhtimis­põhimõtted pärinevad armeest

«Ma tahan olla oma töötajate jaoks olemas. Kuna 99 protsenti inimestest tahab edu saavutada, siis juhi töö on paljuski ikka teenindaja töö ja ma tahaks lihtsalt luua keskkonna, kus kõik saaksid oma andeid parimal viisil kasutada. Tegelikult on sõjaväest palju õppida: seal on põhimõte, et kedagi ei jäeta maha, ja kui saavutad sellise töökeskkonna, kus kõik teavad, et kõik kaitsevad ta seljatagust, siis selline meeskond on võitmatu! Mina vajan enda ümber tugevaid isiksusi, kes julgeksid mulle ka vastu rääkida. Muidugi on juhtidel kiusatus olla mugav ja ümbritseda end sarnaste inimestega, aga ma sain varakult vitsad kätte, et see ei vii kuhugi, on oluline, et meeskonnas oleks väga erinevaid inimesi.»

 

Peter Bosek

Sündinud 1968

Töötas ligi 25 aastat Austrias Erste pangas, viimased aastad selle juhina