Mis toimub? Sarapuule kuuluv skandaalne ATKO sai logubussid endale riigilt tasuta kingitusena

ATKO bussid enam Harku ega Saue valla liine ei teeninda. Foto: Joosep Pank / Postimees Grupp/Scanpix Baltics

Tallinna endisele abilinnapeale Arvo Sarapuule kuuluv skandaalne bussiettevõte ATKO on saanud riigilt enda käsutusse kümneid busse uskumatult pikaks ajaks täiesti tasuta kasutamiseks ja pakub nendega nüüd sama uskumatult kehva kvaliteediga teenust.

Pahandused ATKO ümber on olnud seotud eelkõige politseireidide käigus tuvastatud lubamatute puudustega reisijateveoks kasutatavate busside tehnilises seisukorras. Ettevõte on näiteks vilistanud kehtivatele nõuetele busside rehvide ja veeremi kvaliteedi osas, ohutuled kabiinis on olnud lihtsalt kinni teibitud.

Eilegi jäid Harjumaal mitmed koolibussi ootavad õpilased pika ninaga, kuna ATKO bussid ei olevat lihtsalt käima läinud. Facebookis loodud grupis «StoppAtko» ei möödu päevagi, mil keegi poleks jälle teada andnud hilinenud või sootuks ilmumata jätnud bussidest. Harku vald teatas nädala eest, et lõpetas ATKOga ennetähtaegselt siseliinide koolibusside lepingud ja et firma sai kehva teeninduse eest trahvigi.

Kõigele lisaks selgub arhiivimaterjalides sorides, et ATKO käsutuses olevad kümned ja kümned bussid pole ettevõte endale mitte ise hankinud, vaid need on talle seitse-kaheksa aastat tagasi heldelt täiesti tasuta kinkinud riik ise. Jutt käib pilvekujutisega helget sinist värvi bussidest, millel nüüdseks vanaduse tõttu ka sinine toss taga.  

Veelgi enam, need ei olegi tegelikult ATKO bussid. Tegemist on koos saba ja sarvedega riigile kuuluvate bussidega ja ATKO kasutab neid lihtsalt vastutava kasutajana.

Kuidas nii? Nende busside saamislugu jääb ligi kümne aasta tagusesse aega, mil Eesti ja Hispaania sõlmisid heitkogustega kauplemise kokkuleppe. Just selle kokkuleppe kohaselt sai Eesti Maanteeamet CO2 kvoodi eest enda käsutusse ka 120 reisijateveoks mõeldud bussi. Tegemist oli Tšehhis toodetud bussidega IVECO IRISBUS Crossway F2B.

Edasi volitas maanteeamet kohalikke ühistranspordikeskusi läbi viima hankeid, et leida nendele bussidele kasutust piirkondlikus ühistranspordis.

Näiteks kuulutas Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus 2012. aasta 29. juunil välja hanke avaliku bussiliiniveo korraldamiseks Harju maakonna idasuuna liinidel ning sama aasta 11. juulil läänesuuna liinidel.

Seda aga uskumatult pikaks ajaks: koguni kaheksaks aastaks järjest. Veelgi uskumatum: hanke võitja ei pidanud selleks ka ise busse omama – need saadigi tasuta enda käsutusse maanteeametilt. Firmal endal oli vaja vaid teatud summas omakapitali ja tegevusluba.

Mõlemad hanked võitiski ATKO gruppi kuuluv nüüdseks likvideerutud Harjumaa Liinid. Lisaks tasuta bussidele maksis ühistranspordikeskus ATKOle idasuuna eest peale 7,3 ja läänesuuna eest lisaks 10,8 miljonit eurot.  

Just selliste hangete tulemusel saigi ATKO riigilt täiesti tasuta enda käsutusse 45 bussi, millest 40 kasutab ta siiamaani Harjumaal ja 5 Narvas. Harjumaal sõlmitud lepingud kestavad 2021 aasta suveni.

Oluline tähelepanek: lepingu järgi peab ATKO kandma kõik busside kasutamisega seotud kulutused – hoolduse, remondi, kindlustuse ja kütusekulud – ning neid busse tohib ta kasutada üksnes avaliku liiniveo teostamiseks.

Mis saab aga siis, kui need lepingud läbi saavad? «Lepingute lõppedes on busside kasulik eluiga läbi ja bussid võõrandatakse,» ütles Postimehele maanteeameti ühistranspordiosakonna juhtivekspert Mika Männik.

Ta kinnitas ka üle, et kõnealused bussid on tõesti läbi maanteeameti riigi omanduses ja vedajad on nende busside vastutavad kasutajad.

«Tegemist on riigivara kasutusse andmise lepinguga. Selle lepingu alusel on antud bussid vedajatele, et need osutaksid bussidega avalikku liiniveo teenust. Selle lepingu alusel ei maksa keegi kellelegi,» rääkis ta.

Bussid pole kingitus

Maanteeameti ühistranspordiosakonna juhtivekspert Mika Männik

Lähtuvalt avaldatud artiklist juhin tähelepanu, et riik ei ole antud busse eraettevõttele kinkinud. Nende busside kasutamine oli üks tingimus kaheksa aastat tagasi tehtud hankel. Kuna avaliku teenindamise lepingute täitmiseks on antud riigibussid, siis makstakse ka busside kapitalikulu võrra vähem sihtotstarbelist toetust. See on riigivara seadusega kooskõlas, kui riigivara kasutatakse avaliku teenuse pakkumiseks.

Kingitud oleks need bussid juhul, kui nende bussidega lubataks teha kommertsvedu. Siinkohal tulekski eristada, mis on kommertsvedu ja mis avalik liinivedu. Avaliku liiniveo ehk maakonnaliinide korraldamiseks teeb riik hankeid, mille eest maksab vedajale hankel pakutud liinikilomeetri hinda. Lisaks rõhutan, et kaheksa aastat on ühistranspordi valdkonnas tavapärane lepingu kehtivuse aeg. Ühistranspordiseadus lubab teha lepingu kümneks aastaks.

AS ATKO Grupp

Maanteeameti initsiatiivil tehti 2011. ja 2012. aastal maakonnaliinidel riigihanked koos riigibusside kasutusega. Kõik vedajad tegid maakonnaliinidele pakkumised riigihanke teel, mis sisaldas ainult veo teostamist ehk pakkumise hind ei sisaldanud busse.

Kokku sõlmiti 2012.aastal riigibusside kasutamisega viis maakonnaliinide lepingut 8 aastaks. Tavapäraselt tehakse lepingud 8 kuni 10 aastaks.

Harjumaal sõlmiti lepingud ida- ja lääne suunal (ATKO Liinid OÜ) ning lõunasuunal (Samat AS). Ida-Virumaal sõlmiti kolm lepingut: I liinigrupp (Sebe AS), II liinigrupp (Narva Bussiveod AS), III liinigrupp (Lüganuse HVM OÜ).

Riigibussidega sõlmitud lepingud on olnud pidevalt probleemiks vedajatele, kuna riigi poolt ostetud bussid on meie kliima ja teeoludega sobimatud, mistõttu amortiseerusid kiiresti ning seetõttu on bussidel ka väga palju elektriprobleeme (antud bussid on mõeldud sõitma soojas kliimas). Väga suur probleem on olnud garantiiremondi hoolduse osas, sest vedajad olid maanteeameti nõudel kohustatud garantiihooldust teostama firmas Iv Pluss AS (kuulub Hansabussile). Samas garantiihoolduse kvaliteedi üle maanteeamet järelvalvet ei teostanud, kuigi vedajad juhtisid pidevalt tähelepanu ebaprofessionaalselt teostatud remonditöödega kaasnevatele probleemidele, mis tekitavad tänase päevani igapäevaselt bussidele tehnilisi probleeme.

Käesolevaks ajaks on leping ennetähtaegselt lõpetatud Harjumaa lõunasuunal ettevõttega Samat AS, samuti on leping lõpetatud Narva Bussivedudega, kes läks pankrotti.